Loomade nägemismeelel on ühtne päritolu
Priit Ennet Kui teeme hommikul silmad lahti, siis reageerivad silmas asuvad valgustundlikud valgumolekulid valguseosakeste peale ja saadavad nende kohta elektrokeemilisi teateid edasi järgmistele molekulidele. Enam-vähem samasugused valgud teatavad valguseosakeste saabumisest ka kõikide teiste loomade nägemisorganites. Neid valgustundlikke valgumolekule nimetatakse opsiinideks. Ja teadlasi huvitab väga, kuidas on opsiinid loomade evolutsioonis tekkinud ja arenenud. Selle kohta on juba palju teooriaid loodud, aga nüüd on Davide Pisani Ameerika Ühendriikide Bristoli Maateaduste Koolist koos Iiri kolleegidega kogunud kõik need teooriad kokku, analüüsinud arvuti peal läbi ja püüdnud saada opsiinide arenguloost ühtset pilti ette. Selles töös püüdsid nad arvesse võtta kõikide asjassepuutuvate loomarühmade geeni-infot, sealhulgas isegi käsnade oma, kelle genoom on hiljuti järjeldatud. Ja ka ainuõõssete oma, kellel arvatakse olevat tekkinud maailma kõige esimesed silmad. Saadud pildilt paistab, et kõikide loomarühmade opsiinide ühine esivanem ilmus ajalooareenile umbes 700 miljonit aastat tagasi. Esialgu ei olnudki see opsiin veel valgustundlik, aga umbes 11 miljoni aastaga omandas ta võime valgusele reageerida.USA teadusakadeemia toimetistes PNAS avaldatud uurimistulemus kinnitab arusaama, et nägemine on loomariigi evolutsioonis tekkinud ainult ühelainsal korral ja et kõigi loomade ja inimeste nägemismeel on ühtset päritolu. Vaata veel: Origins of sight 700 million years old new research claims (Examiner)
