Iga viienda Eesti arvutikasutaja privaatsed andmed on häkkerile lihtne saak
 Pahatahtliku häkkeri poolt lahti muugitud või varastatud salasõnast võib saada võti kogu infole – alates arvutikasutaja isiklikest fotodest kuni krediitkaardi andmeteni. Just selle pärast soovitatakse kasutada rohkete veebiteenuste jaoks keerulisi salasõnu. Äärmiselt oluline on mitte rakendada üht ja sama salasõna eri teenuste puhul. Vastasel juhul võib arvutikasutaja kaotada peale oma oluliste andmete ka osa oma digitaalsest isiksusest, näiteks minetada juurdepääsu sotsiaalvõrgustikule.      Kaspersky Labi tellimusel A.W. Olsen & Partnersi poolt Baltimaades tehtud uuring näitas, et arvutikasutajad pole lihtsate salasõnade ohtlikkust endale veel teadvustanud: Eestis on ligi 19%-l vastanutest andmed tegelikult kaitsmata.     Küsitlusest selgus, et tihtipeale võetakse kasutusele ebaturvalisi salasõnu, mille lahti muukimiseks pole tarvis isegi erimeetodeid. Kasutatakse sünnikuupäeva (2%), enda ees- või perekonnanime (7%) või kodulooma nime (5%): see info on kättesaadav ka teistele peale lähedaste ja pereliikmete. Niisuguse teabe võib lihtsasti üles leida veebist, näiteks sotsiaalvõrgustike kaudu. Kurjategijal on selleks tarvis ainult natuke arukust. Veel 2% kasutab kombinatsiooni 123456 vms. ja 3% sõna password. Selline kaitse, nagu ka iga teine lihtsatel sõnadel põhinev parool, on hõlpsalt ja kiiresti lahti muugitav.     Osa vastanuist kasutab aga originaalsemaid salasõnu: näiteks mõne maailma tähtsündmusega seonduvaid sõnu, auto registrinumbrit, filmitegelase nime või tsitaati, silma alla juhtunud objekti nimetust jmt.     Veel üks turvaprobleem, millele pööratakse harva tähelepanu, on korduvate salasõnade kasutamine. Niisugune lähenemine võimaldab mitte üle koormata oma mälu hulga numbri- ja tähekombinatsioonidega. Kui aga üks selline salasõna sattub kurjategijate kätte, saavad nad juurdepääsu mitmele veebiteenusele ja -rakendusele korraga. Uuringu kohaselt rakendab 71% Eestis küsitletud arvutikasutajaid üht ja sama salasõna kõikide oma kasutajakontode jaoks, samas kui üle maailma on see näitaja 9%.     Infokaitses mängib olulist rolli ka salasõna säilitamiskoht. Enamik arvutikasutajaid (78%) eelistab jätta oma salasõnad meelde, mis on ka väga hea, kuid tihtipeale on see võimalik salasõna lihtsustamise või ühe ja sama salasõna kasutamise tõttu. 1% lihtsalt kirjutab oma salasõna märkmelehe peale ja kleebib kuvari servale, 2% salvestab salasõna nutitelefoni mällu, 11% aga kasutab selleks otstarbeks tavalist pabermärkmikku.    Toimetas Astra Merivee 
