Hiidlaine tulles ei hüüa
Aasta 563 kristliku ajaarvamise järgi. Elu näib vara-keskaegses linnakeses kulgevat tavapärast rada pidi. Äkitselt kerkib aga horisondil kaheksa meetri kõrgune veevall. Linnamüür hiidlaine eest varjupaika ei paku. Veemass ei tee vahet kariloomadel, naistel ega meestel tirides kõik märga hauda. Pea poolteist tuhat aastat hiljem näib  Genfi järv häirivalt rahulik.   Tauretunum'i mõistatus on ajaloolastele ja geoloogidele juba mitusada aastat peavalu valmistanud. Hoolimata sellest, et sündmust on oma kroonikates maininud lausa kaks piiskopi – Marius Avanche'st ja Grégoire Tours'ist. Pühameeste kirjeldused ei kattu. Grégoire kirjutab oma „Frankide ajaloos,“ et Taurentunum'i kindlustise lähistel asuv mägi mürises 60 päeva. Viimaks toimunud võimas varing pühkis kõik oma teelt ja ummistas lõpuks räbuga Rhône jõe suudme.   Mõni aeg hiljem vallandunud ajutise paisu vesi puhastas omakorda inimasutusest terve Genfi järve kalda. Seejärel toimunud uus maalihe mattis muuhulgas enda alla paarkümmend 'ahnet' munka, kes kindluse varemetest pronksi ja rauda otsima olid läinud. Viimane vihjab maavärinale. Marius'e kroonika kirjeldab seevastu, kuidas mäekülg järve tuiskas ja seeläbi otsekohe tsunami vallandas. Genfi ülikooli doktorant Katrina Kremer jõuab aga oma uurimuses järeldusele, et kummalgi piiskopil ei olnud tsunami tekkepõhjuste osas täielikult õigus.   „Me leidsime järvest väga suure (setete) liikumise tagajärjel moodustunud ladestu, mille vanust oli võimalik hinnata ja otseselt selle sündmusega siduda,“ märkis Kremer ERR'le. Geoloog avastas hästi eristuva settekihi tänu sonarile. Järvepõhja helilainetega pommitades ning nende erineva tagasi peegeldumise läbi tegi ta koos kolleegidega kindlaks, et korraga paiskus Rhône jõe deltast Genfi järve 250 miljoni kuupmeetri jagu setteid. Radiosüsiniku meetodit raken- dades leidis ta seejärel, et selles leiduv orgaaniline aine asetub samasse ajaperioodi kui Tauretunum'i sündmus.   Sealt edasi oli võimalik juba kindlaks teha, mis peaaegu poolteist tuhat aastat tagasi tõenäoliselt juhtuda võis. Sündmusteahel näib järgivat ühe teise Šveitsis asuva järve, Lauretsi puhul vaadeldut. „Mäevaring põhjustas setete kokkupressimise ja liigutamise läbi jõedelta kokku kukkumise,“ selgitas Kremer: „Teistel juhtudel võib järvealuste maaliheteni viia näiteks maavärinad, vulkaanipursked, tormid või settenõlvade liialt järsuks muutumine.“ Antud juhul purustas veealuse maalihke tõttu tekkinud 13 meetri kõrgune tsunami esmalr 15 minuti pärast Lausanne. Järve teises otsas asuva Genfi linnani jõudmiseks kulus 70 minutit. Laine kõrgus oli selle ajaga vähenenud viie meetri võrra.   Hiidlaine tekitanud sündmus ei ole unikaalne. Töörühma käsutuses olnud andmebaasi kohaselt on niivõrd suuri maalihkeid käesoleva geoloogilise ajastu vältel leidnud aset mitmeid kordi. Täpselt samamoodi nagu tuhat aastat tagasi jätkub ka Rhône jõe suudmes setete kuhjumine, misläbi ei saa välistada, et midagi sellist tulevikus juhtuda ei võiks. „Hetkel ei hinnanud me veel riske, ega ka sündmuste ette ennustamise võimalust. Me ei uurinud ka ajavahemikku, mille tagant need korduda võivad. Ma arvan, et me pole selles vallas spetsialistid,“ tõdes doktorant.   Küll aga peab Kremer vajalikuks rõhutada, et hoolimata selliste sündmuste piirkondlikust mõjust on neid sama oluline uurida, kui avamerel vallanduvaid hiidlained. „Me tahame lihtsalt näidata, et ebastabiilsed nõlvad võivad nii järvedes kui ka maal kokku kukkuda. Sõltuvalt nende ruumalast ja (kollapsi) põhjustest võivad need isegi järvedes tsunaamisid tekitada,“ lisas Kremer.   Doktorandi töö lahendab lisaks alahinnatud riskile tähelepanu juhtimisele samas ka küsimuse, kas laine kõrgus oli üle Genfi müüri paiskumiseks piisav. Kaheksa meetri kõrgune hiidlaine oleks vastavalt kroonikute kirjeldusele oma teelt pühkinud nii Genfi silla, järve kallastel asuvad viljaveskid ning tunginud isegi müüri tagustesse kirikutesse. Seejuures poleks veemass sarnaselt Grégoire tähelepanekule sugugi hoolinud, kui jumalakartlik keegi parasjagu oli. Tänapäeval elab Genfi järve kallastel rohkem kui miljon inimest, neist 200 tuhat Genfis.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Nature Geoscience. Toimetas Jaan-Juhan OidermaaViimati muudetud 29/10/2012. Piiskop Gregory -> Piiskop Grégoire
