Muuseumis tuli ilmsiks uut liiki meremadu
Priit Ennet Maailmameres on palju põnevat. Näiteks elab seal meremadusid. Nüüd on teadlased avastanud, et meremadude liike on vähemalt ühe võrra rohkem kui seni teati. Avastus ei sündinud aga mitte mõnes troopilises meres, kus meremadusid elab, vaid kargel põhjamaal, Kopenhaageni Loodusmuuseumis, kus teadlased avastasid uue meremaoliigi klaaspurgist.    Madu oli purgis formaliinilahuses olnud juba 19. sajandist peale, mil loodushuvilised rännumehed ta Taani olid saatnud. Samasugustes purkides on seal muuseumis ka teisi samast ajast pärit meremadusid.    Olidki siis seal rahulikult oma formaliinilahuses, kuni kaks teadlast, rootslane Johan Elmberg ja taanlane Arne Rasmussen sattusid ühel ilusal päeval neid purke silmitsema ja hoolikalt ka etikette lugema. Nad märkasid, et kahel eri purgil oli kirjas üks ja seesama maoliik, aga purkide sees olnud isendid tundusid teineteisest üsna kõvasti erinevat.    Nii võtsid Elmberg ja Rasmussen ette ja kõrvutasid neid madusid teistes Euroopa loodusmuuseumides hoitavate samasuguste madudega ja jõudsid ajapikku üha kindlamale veendumusele, et tegu on tõepoolest kahe eri liigiga. Liikide erisust näitas ka molekulaaranalüüs. Ühele neist liikidest panid teadlased siis loomulikult ka uue nime, Aipysurus mosaicus ehk mosaiik-meremadu. Nime on ta saanud ebatavalise nahamustri järgi, mis meenutab natuke Rooma-aegsete ehitiste kivipõranda-mustrit.    Ja kui liigid nõnda lahku löödud, said teadlased uue pilguga hinnata ka seniste loodusvaatluste tulemusi ning ongi nüüdseks tõdenud, et mosaiik-meremadusid elab Austraaliast põhja pool ja Uus-Guineast lõuna pool üsnagi arvukalt. Mosaiik-meremadu kasvab umbes meetri pikkuseks. Ta on üks igapidi tore loom, sest erinevalt paljudest teistest meremadudest ei ole ta peaaegu üldse mürgine.    Vaata veel:  New snake species found in a museum (PhysOrg)
