Ka Eestis saab väga edukalt viinamarju kasvatada
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Osoon käis külas Tartu lähistel asuvas viinamarjaistanduses, kus kasvatatakse spetsiaalselt põhjamaisesse kliimasse sobivat viinamarjasorti. Viinapuude laialdasemat kasvatamist takistab Eestis pigem kogemuste puudus.   Harilikku viinapuud on Euroopas kasvatatud juba tuhandeid aastaid nii lauamarjaks, kui ka veiniks. Põhja-Euroopa karmimas kliimas taimed aga enam nii hästi vastu ei pea. See ei tähenda, et meie laiuskraadil neile midagi pakkuda ei oleks „Kui Päike otse ülevalt tuleb, siis viinamarjalehed varjavad marju, ent kui ta on kaldu, siis meie viinamarjad saavad päevitada tükk maad paremini,“ selgitas Eesti Maaülikooli taimekasvatuse professor Kadri Karp.   Samuti muudab öine temperatuurikõikumine pigem tema sõnul viinamarja maitset paremaks. „Kõik need suhkrud ja aroomiained, mida me veinis hindame, viinapuu enda jaoks on need tema enda kaitseained. Mida rohkem ta ennast kaitsma peab, seda tervislikuma viinamarja me saame,“ märkis professor.    Külmema kliima jaoks aretatud taimed pakuvad huvi ka veinide koostist uurivatele keemikutele. „Teistsugused vanemad toovad sisse ka muutusi veini koostises, marja koostises. Hiina teadlased on näiteks leidnud, et Amuuri viinamarjades leidub amurensiini, millega võiks tulevikus võidelda kasvõi Alzheimeri tõve vastu,“ tõi näite Maaülikooli doktorant Priit Pedastsaar.     Vaata videot saatest Osoon: 
