Seksuaalelu edasilükkamine ennustab suhtega rahulolu
 Toimetaja Laur Kanger Kas seksuaaleluga alustamise edasilükkamine võib kuidagi mõjutada täiskasvanuea lähisuhteid? Texase ülikooli teadlane Paige Harden väidab, et võib küll.   Selleks kasutas uurija andmestikku 1659 õde-õde või vend-vend paari kohta, kelle tegemisi oli jälgitud 16.-29. eluaastani. Seksuaaleluga alustamise põhjal liigitati inimesed kas varasteks (noorem kui 15), õigeaegseteks (15-19) või hilisteks (vanemad kui 19 aastat).   Ootuspäraselt alustasid hiljem kõrgema hariduse ning suurema sissetulekuga inimesed. Niisamuti olid nad väiksema tõenäosusega abielus ning neil oli keskeltläbi vähem partnereid.   Selgus ka, et abi- või vabaabielus olevad hilised alustajad olid märgatavalt vähem täiskasvanuea suhtega rahulolematud. See seos jäi kehtima isegi siis, kui arvesse võeti erinevate tegurite võimalik segav mõju – näiteks erinevused vanemate haridustasemes, sissetulek, usk, kehamassiindeks või kütkestavus. See annab põhjust väita, et seksuaalelu algus võimaldab ennustada varase täiskasvanuea lähisuhete püsivust ning kvaliteeti.   Hardeni sõnul on vähemalt kolm võimalikku mehhanismi, mis seda seost seletada võiksid. Esiteks on võimalik, et hilistel alustajatel on teatud omadused, mis suhtes olemist mõjutavad (näiteks suurem valivus partnerite osas). Teiseks võivad hilised alustajad kogeda harvemini eri tüüpi lähisuhtevägivalda – viimane aga kujundab tihtipeale edasiste suhete kulgu. Kolmandaks nimetab Harden võimalust, et hilised alustajad on küpsemad, omandavad seetõttu suurepärase lähisuhte aluseks olevad oskused kergemini ega jää teismeeas tehtud vigu kordama.   Uuringu tulemused on avaldatud ajakirjas Psychological Science. 
