Rüükalad olid hambuni relvastatud
 Värske rüükala fossiili analüüs näitavad, et evolutsioon oli päris hammaste tekkimiseni jõudnud juba vähemalt 360-420 miljonit aastat tagasi, mis annab mõista, et hambaid omasid juba vanimad lõugadega selgroogsed, lahendades sellega juba aastaid kestnud debati.   Rüükalad on teadaolevalt esimesed selgroogsed, kelle lõuad olid varustatud kõvade ning luustunud plaadikestega. Samal ajal ei olnud teadlased kokkuleppele jõudnud, kas nende näol on tegu eraldiseisvate hammaste või pelgalt luudes esinevate luustunud kühmukestega. Vaidluse oleks saanud lõpetada rüükalade fossiilide viilutamisega, et nende sisestruktuurist aimu saada. Ent paraku on neid tänaseks päevaks äärmiselt vähe säilinud, misläbi ei ole seda teha tihatud. Tavalise kompuutertomograafia pakutav resolutsioon ei ole aga sääraste uuringute läbiviimiseks piisavalt kõrge.   Seega otsustasid briti teadlased kasutada Šveitsis asuvat sünkrotoni, millega laetud osakesi läbi tugeva magnetvälja kiirendatakse. Viimase käigus vallanduvad ülimalt energeetilised röntgenkiired, mis võimaldab eristada juba üksikuid kudesid, rakke ning hammaste kasvujooni. Tehtud piltide analüüs näitas, et rüükaladel oli välja arenenud nii juurekanal, dentiin ehk hamba põhikude ja seda kattev vaap.   Viimane näib demonstreerivat, et saagi püüdmiseks ja selle esmaseks töötlemiseks kasutasid hambaid juba esimesed lõugadega varustatud selgroogsed. Seega käis lõugade ja hammaste areng käsikäes. Samas viitavad hammaste kasvujooned, et rüükalad ei saanud veel oma murdunud või kulunud hambaid asendada.  Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Nature.Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa
