Suur aju tõstab vähiriski
Priit Ennet Pole head ilma halvata, valgust ilma varjuta, igal asjal on kaks külge ja kõige eest tuleb maksta. Inimesel näiteks on suur aju ja palju mõistust, vähemalt loodetavasti ikka on, aga sama mündi teise poolena esineb inimesel ka suhteliselt sagedamini vähkkasvajaid kui enamikul teistel loomadel.   Nüüd väidab üks Ameerika teadlane, et inimese mõlema eripära, suurema aju ja suurema vähisoodumuse taga on üks ja sama põhjus – inimese rakud ei ole eriti valmis surema. Rakusurm on looduses muidu täiesti tavaline asi. Seda nimetatakse peenemalt apoptoosiks ja tänu sellele saab inimese või looma keha koos oma organitega üldse korralikult välja areneda – sealt, kus rakke nii palju vaja pole, sureb neid lihtsalt ära ja elundid võtavad õige kuju. Aga apoptoos on ka vähivastane mehhanism, mis hävitab rikki läinud rakke.    John McDonald Georgia Tehnikainstituudist võrdles inimese, šimpansi ja makaagi naharakke ja tõdes, et inimese rakud on apoptoosi teele minema suhteliselt tõrksad. Apoptoosi esile kutsuvate ainete peale reageerisid inimese rakud märksa nõrgemini kui teiste primaatide rakud.  McDonald väidab aga ajakirjas PLoS ONE sedagi, et oletatavasti on just rakkude apoptoositõrksus üks põhjusi, miks inimesel on ka aju ülejäänud kehaga võrreldes suurem kui teistel loomadel.    Vikerraadio teadusuudises oli 25. septembril juttu Jaapanis tehtud uuringust, mille järgi inimese aju jätkab loote-eas kasvu ka selles arengujärgus, kui šimpansi lootel aju kasv peatub. McDonaldi hüpoteesi järgi on selle nähtuse üheks põhjuseks just see, et ka inimese loote ajus on apoptoos pärsitud.    Vaata veel: Our big brains may make us prone to cancer (New Scientist)
