Aju filtreerib keele omandamist
 Toimetaja Laur Kanger Keelt kasutades üritame olla oma väljendustes piisavalt selged, hoidudes samas liigsest täpsustamisest. Taoline „keeleuniversaal“ selgitab ühtlasi, miks inimesed keelt kõnelemise käigus pidevalt ning järk-järguliselt ümber kohandavad. Nõnda arvavad korraldatud katsete põhjal Rochesteri ja Georgetowni ülikoolide teadlased.   Kahes eksperimendis osales kokku 40 tudengit. Kõik neist rääkisid emakeelena inglise keelt ega osanud kõnelda ühtki muud. Mitu päeva kestnud õppe jooksul pidid katsealused omandama kaheksast tegu- ning 15 nimisõnast koosnev tehiskeele. Vaid osal nimisõnadest esines seejuures järelliide, mis tähistas kas tegevuse objekti või subjekti. Seejuures puudus järelliidete esinemisel sarnasus päris keeltega.     Peale väljaõpet näidati osalistele videoklippi ning paluti selles toimuvat tehiskeeles kirjeldada. Ilmnes, et katsealused kaldusid õpetatust kõrvale. Järelliiteid kasutusele võttes muutsid nad keelt nii, et kirjeldusest tuleks täpselt välja, kes on tegevuse sooritajaks ning kes objektiks. Teisisõnu, katsealused kasutasid liiteid juhtudel, kus lause tähendus muidu ebaselgeks oleks jäänud. Seesugune nähtus on omane ka olemasolevatele, näiteks jaapani või korea keeltele.   Elissa L. Newport, uuringu üks autoreid, peab sama kõnekaks teatud kohanduste puudumist. „Nad oleksid võinud välja jätta kõik ebasobivad sõnad ning kasutada järelliideteta keelt. Nad oleksid võinud kõike samamoodi kasutada, jättes liidete ning lausete tähendused ebaselgeks. Samuti oleks nad võinud kasutada liiteid igas lauses iga objekti tähistamiseks, mis oleks teinud laused küll selgeks, kuid samas pikaks ning lohisevaks.“   Keelte päritolu seletavaid teooriaid on mitmeid. Osa teadlaste arvates peegeldavad keeltevahelised sarnasused nende ühist päritolu, osa peab neid lihtsalt kokkulangevuseks. Antud uuringu järgi tulenevad need aga pigem inimese tunnetuslikest põhijoontest. Teadlaste arvates on üheks selliseks püüd leida suheldes tasakaal mõtte täpsuse ning väljendumise lihtsuse vahel. Kui aga inimaju tunnetab, et tasakaal hakkab paigast nihkuma, muudetaksegi keelt suupärasemaks.   Uuring „Language learners restructure their input to facilitate efficient communication“ ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.   Vaata veel: PNAS Study: Language Structure Arises from Balance of Clear and Effective Communication (Georgetowni ülikool) Language is shaped by brain's desire for clarity and ease (EurekAlert!) 
