Varajaste lülijalgsete närvisüsteem on arvatust keerukam
 Värskes uurimuses esitlevad paleontoloogid Hiinast leitud 520 miljoni aasta vanust Kambriumi ajastu fossiili, mille harukordselt hästi säilinud närvisüsteem sarnaneb äärmiselt palju moodsate putukate ja koorikloomade omale. Leid võimaldab heita lähema pilgu lülijalgsete evolutsioonile ja Kambriumi ajastul närvisüsteemi arengu vallas toimunud võidujooksule.   Fossiliseerumisega kaasnevad protsessid on harilikult elusorganismide pehmete kudede suhtes halastamatud. Võrreldes näiteks luude ja selgrootuid loomi ümbritseva koorikuga on tõenäosus nende säilimiseks äärmiselt väike. Kuna pehmed koed koosneva suures osas valkudest, ähvardab neid lisaks lagunemisele rohkem ka oksüdeerumine ja mehaaniline surve, rääkimata neid toiduks tarvitavatest kiskjatest. Viimastel aastatel on aga üha rohkem laborites tehtud eksperimente, milles uuritakse otseselt nende vastupidavust lagunemisele ja säilimisvõimalust ekstreemsetes tingimustes.Nii on leitud, et uurimused, milles kirjeldatakse värvikalt miljonite aastate vanuste fossiilide veresooni, sigimis- elundeid ning seedeelundkonda, peaksid põhjendatult kahtlusi tekitama. Samas on üllatavalt avastatud, et vähemalt selgroogsete ajul ning närvisüsteemil on fossiliseerumiseks üpris head võimalused. Kuigi on leitud ka fossiile, mis näivad demonstreerivat, et sama võib kehtida ka selgrootute närvisüsteemi kohta, pole need piisavalt üheselt mõistetavad olnud. Ent Hiinast Yunnan'i provintsist leitud Fuxianhuia protensa fossiil lisab tähelepanekule uut kinnitust.    Sarnaselt teiste piirkonnast leitud Kambriumi ajastu fossiilidele päästis Fuxianhuia aju hävingust äärmiselt hapniku- vaene keskkond. Viimane on säilinud rauarikka pigmendi kontsentratsioonina lülijalgse pea osas. Selle lähem uurimine näitas, et see koosnes kolmest erinevast osast, mis ühinesid olendi suu lähistel. Samuti on säilinud varte otsas asuvad suured silmad, mis peegelduvad kahe närvikiudude kogumina. Silmadest lähtuvad nägemisnärvid on suunatud aju suunas. Asjaolu rõhutab, et Fuxianhuia oli võimeline töötlema kõrge resolutsioonilist visuaalset informatsiooni.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas  Nature . Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
