Inimtegevuse mõju kliimale ulatub aastatuhandete taha
 Toimetaja Laur Kanger Siiani on teadlased arvanud, et inimkond hakkas kasvuhoonegaase märgatavas koguses tekitama alles peale tööstusrevolutsiooni. Nüüd aga on leitud tõendeid sellest, et inimtegevus jättis taolise jälje keskkonnale juba Rooma impeeriumi ning Hani dünastia ajal.   Selleks analüüsis Celia Saparti juhitud rahvusvaheline töörühm 56 Gröönimaa jääproovi. Nende alusel tuletasid teadlased metaani nimelise gaasi osakaalu Maa atmosfäärist. Vaatluse all oli ajavahemik aastast 100 enne meie ajaarvamist tänapäevani välja. Seejuures püüdsid uurijad kindlaks teha eri süsinikuisotoopide vahekorda metaanis. Isotoobid ise olid vihjeks sellele, kas gaas oli looduslike protsesside või inimtegevuse, näiteks söe põletamise, tulemus.   Inimtegevuse tagajärjel tekitatud kasvuhoonegaase leidus märgataval, kuid siiski suhteliselt vähesel hulgal. Vaid ligikaudu 10% viimase 2100 aasta metaanist oli õhku paisatud enne 1800. aastat. Leid oli ootuspärane, sest minevikus oli Maa rahvaarv oluliselt väiksem.   Teiseks ilmnes, et tekitatud gaasi kogus kõikus koos inimeste arvuga. Kolmeks kõrgpunktiks osutusid aasta 200, ajavahemik 800-1200 ning Väike jääaeg (ligikaudu 16.-19. sajand). Just siis kasvas jõudsalt rahvastik, mille tulemusena raiuti põllumaade ja tööstusliku tootmise tarvis maha senisest enam metsa. Väikese jääaja kestel lisandus olulise tegurina veel kivisöe põletamine.   Kui siiani on kliimamudelites muutuste ulatuse hindamise aluseks võetud industriaalrevolutsiooni eelne olukord, siis vastsed leiud annavad põhjust arvestused ümber hinnata.   Uuring „Natural and anthropogenic variations in methane sources during the past two millennia“ ilmus ajakirjas Nature.   Vaata veel: Study Points Finger at New Climate Miscreants: Ancient Romans and Chinese (Discoveri ajaveeb)   
