Musta mamba mürgikokteilis peitub valuvaigisti
 Prantsuse teadlastel on läinud korda isoleerida musta mamba mürgist valuvaigistava toimega valgud— mambalgiinid — mille mõju on sama tugev kui näiteks morfiinil, ent erinevalt viimasest puuduvad mambalgiinidel teadaolevalt kahjulikud kõrvalmõjud.   Aafrikas elav must mamba on tõenäoliselt üks maailma ohtlikumaid mürkmadusid. Selle pikkus võib ulatuda kuni 4,5 meetrini, samal ajal suudab see kolmandikku oma kehast maast lahti tõsta. Ajutiselt võib isendite liikumiskiirus ulatuda kuni 20 km/h. Lisaks on nad teadaolevalt maailma mürgiseimad maod, hammustuse tagajärjel võib surm saabuda 30 minuti jooksul. Seega ei pruugi nad väljakannatamatu valu vaigistamiseks tunduda parima võimalusena, kelle juurest abi otsida. Ent ülimalt efektiivse mürgikokteili sisse on tegelikult segatud ka äärmiselt mõjus valuvaigisti.   Traditsiooniliste opiaatide-põhistele valuvaigistitele alternatiivide otsimine on pärast nende kõrvalmõjude avastamist olnud tõsiseks küsimuseks. Aja jooksul muutuvad enamik patsientidest nende algse mõju suhtes tundetuks, mis nõuab dooside suurendamist. Ent sellega võib kaasneda näiteks iiveldustunne, kõhukinnisus ja viimaks ka narkootikumisõltuvus. Kõrvalmõjude minimeerimiseks on vaja leida valgud, mis mõjuvad otseselt närvirakkude valureaktsiooni vallandavale mehhanismile. Nende otsingul uurisid Sylvie Diochot ja Anne Baron 50 mürgi mõjusid.   Järjekindla uurimistöö käigus suutsid nad isoleerida must mamba mürgis leiduvad proteiinid mambalgiin-1 ja mambalgiin-2. Hiirtega tehtud katsetes leidis teadlastepaar, et need kinnituvad otseselt närvirakkude happelisuse muutust tajuvatele ioon-kanalitele (ASIC) takistades nende avanemist. Juhul kui organismi vigastatakse vallan- davad rakud kemikaalide kokteili. Selle peamiseks koostisosaks on lihtsad positiivselt laetud osakesed – prootonid, mis muudavad koed happelisemaks. Kui aga ASIC'd avaneda ei saa, ei saa ka prootonid närvirakkudesse liikuda.   Seeläbi ei saa ka närvirakud laenglema hakata ning ajusse valusignaale saata. Diochot ja Baron leidsid, et mambalt pärinevad proteiinid mõjuvad absoluutselt kõikidele ASIC kanalitele. Ent mis veelgi enam, need ei takistada närvirakkude tavapärast laenglemist. Närvirakud ei suuda lihtsalt valu tajuda. Samuti ei tundu avastatud proteiinid mürgised olevat ning ei tekita näiteks hingamisraskusi, krampe ega halvatust. Valkude efektiivsust valureaktsiooni kaotamisel kontrolliti hiirtega tehtud katsetes.   Seega peab Baron'i töörühm tegema lähiaastatel veelgi katseid veendumaks, et mustalt mambalt pärinev valuvaigisti on ka inimestele täielikult ohutu. Samas on see jõudnud juba mambalgiinidel põhineva valuvaigisti idee patenteerida ning leidnud ka juba edasist arendustööd toetava ravimifirma näol koostööpartneri.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Nature.Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
