Pooljuhuslik valik võib kujundada püsivad eelistused
 Toimetaja Laur Kanger Olete otsustanud valida, sõelale on jäänud kaks erakonda, kuid teil pole kummagi suhtes tugevaid tundeid. Ometigi teete lõpuks valiku ühe kasuks. Psühholoogid teavad juba mõnda aega, et kui teilt peale valiku tegemist küsida, kumba erakonda eelistate, kipute suure tõenäosusega enda väljavalitule osutama. University College Londoni psühholoogid on nüüd aga näidanud, et sel moel tekkinud eelistused võivad pikemaks kestma jääda.   Tali Sharot' juhitud uuringus osales 39 tudengit, kel paluti hinnata 80 erineva puhkekoha ihaldusväärsust. Seejärel esitati neile paarikaupa sarnase tulemuse saanud puhkekohad ning paluti üks välja valida. Peale valiku tegemist küsiti neilt, millist paika nad eelistavad. Viimast sammu korrati kolm aastat hiljem.   Lisaks katsusid teadlased kindlaks teha, kas eelistuste võimalikku püsivust selgitab just nimelt tõik, et valiku tegid katsealused ise. Nii pidid tudengid osal juhtudest puhkekoha ise välja valima, teistel puhkudel juhendas neid aga arvuti. Hilisemate eelistuste kohta küsiti aga mõlemal juhul.   Selgus, et valiku tegemise kaudu kujundatud eelistused olid ka kolm aastat hiljem püsivaks jäänud. Ent nähtus ilmnes tõepoolest vaid siis, kui osalised olid valiku ise teinud.   Sharot' ja tema kaaslaste arvates ulatub leiu tähtsus mitmesse valdkonda, näiteks majandus, turundus või inimestevahelisted suhted. Nii tasub järgmisel korral valima minnes mõelda, kas meie erakonnaeelistuse eest on vastutav kunagi pooljuhuslikult langetatud valik või põhineb see hoopis igakülgsel tasakaalustatud arutelul.   Uurimus peakirjaga „Is Choice-Induced Preference Change Long Lasting?“ ilmus ajakirjas Psychological Science.   Vaata veel: Our Preferences Change to Reflect the Choices We Make, Even Three Years Later (Association for Psychological Science) 
