Miks tapeti iga kolmas Amazonase hõimuliige?
 Toimetaja Laur Kanger Enne eurooplastega kohtumist hukkus ligikaudu iga kolmas Amazonase hõimu liige vägivalla tagajärjel, selgub antropoloog Robert Walkeri uurimusest. Et aga vägivalda ajendavad tegurid olid üldjoontes samad mis Lääne ühiskondadeski – kättemaks, au, territooriumi puudutavad erimeelsused, armukadedus – tekib küsimus, mis neid kaht eristab.   Tuginedes üheteistkümnele eelnevale antropoloogilisele uurimusele, vaatas Missouri ülikooli teadlane läbi 1145 surmajuhtumi kirjeldust 44 hõimus. Analüüsides juhtumeid ükshaaval, üritas ta määrata, millised tegurid surma põhjustasid. Nii leidis ta, et üksteisega kultuuriliselt lähedased hõimud korraldasid vastastikusi rüüsteretki tihedamini, kuid inimkaotusedki olid väiksemad. Eri keelkonda kuuluvate hõimude kokkupuude oli harvem, kuid rängemate tagajärgedega. Keskmisest hukatuslikumalt lõppesid ka reetmise ning kättemaksuga seonduvad teod.   Walkeri uuringust selgub, et kokkupuude läänelike ühiskondadega muutis hõimude elukorraldust oluliselt. Ühest küljest aitasid kristluse levik ning uued seadused kaasa kohaliku identiteedi murenemisele. Teisalt vähenes rüüsteretkede arv oluliselt, mistõttu pisenes ka vägivaldsete surmade osakaal.   Kui gruppidevaheline vägivald on inimest kogu tema evolutsiooni jooksul iseloomustanud, võib Walkeri meelest seda kultuuriliste vahenditega ometigi maandada. „Et oma instinktidele vastu panna ning tüliküsimusi relvade asemel sõnadega lahendada, on tarvis pikaaegset sotsiaalset treeningut ning seaduslikku kontrolli,“ ütleb ta. Antropoloogi meelest võimaldavad mitmed tegevusalad nagu sport või videomängud vägivalda mujale suunata. Eelkõige just seesuguste kultuuriliste vahendite leiutamisega seletub peamine erinevus Amazonase hõimude ning Lääne ühiskondade vahel.   Walker arvab, et tema leidudest võiks kasu tõusta ka tänapäevaste konfliktide lahendamisel. Nii saaks kultuuridevahelist vägivalda tema meelest leevendada, kui keskenduda inimkonda ühendavatele sarnasustele. Nõnda saaks käsitleda tervet inimkonda kui üht suurt gruppi, kes samade eesmärkide nimel töötab. Kui grupid end seetõttu kultuuriliselt lähedasematena tajuma hakkavad, kulgevad ka nendevahelised tülid tõenäoliselt leebemalt.   Uurimus „Body counts in lowland South American violence“ ilmus ajakirjas Evolution & Human Behavior. 
