Kramplik mälupingutus varjutab märkamise
 Toimetaja Laur Kanger Püüdes meeles hoida äsja nähtut, võime uue teabe sootuks maha magada, selgub Londoni neuroteadlaste uuringust. Katsealustel paluti osaleda visuaalses mälukatses, milles tuli ühe lisaülesandena tuvastada valgussähvatus. Just see osutuski pahatihti komistuskiviks.  Selgus, et kui osalised pidid äsja nähtut meeles hoidma, ei pannud nad välgatust tähele. Teised märkasid seda aga kergesti.   On ammu teada, et kui meie aju tegeleb mingi ülesande lahendamisega, siis ei pruugi me ilmselgeid asju tähele panna. Seda seetõttu, et aju infotöötlusvõime on piiratud. Öeldut ilmestab klassikaline „gorillakatse“. Selles osalenutele näidati videot palli söötvate inimestega ning paluti söötude arvu loendada. Samal ajal jalutas ekraanilt läbi gorillakostüümis inimene. Loendamisele keskendunud katsealused viimast ei märganud.   Uus katse näitab aga, et tähelepanematus võib ilmneda ka siis, kui katsealuste vaatlusväli on tühi – piisab vaid püüust eelnevalt silmatut meeles hoida. Teisisõnu, teatud tingimustel ei jätku ajus samaaegselt ruumi visuaalse info lühiajaliseks talletamiseks ning uue vastuvõtmiseks. Nii näiteks võime autoroolis olla sedavõrd hõivatud GPS-seadme juhiste meeles hoidmisega, et ei pruugi teel jalutavat hääletajat sõna otseses mõttes teadvustada.   University College Londoni Neuroteaduste Instituudi teadlaste uurimus ilmus ajakirjas Journal of Cognitive Neuroscience. 
