Inimese ja šimpansi aju on eri mõõtu juba looteeas
 Priit Ennet     Ütlus, et inimene on looduse kroon, läks moest ära juba ammu enne euro tulekut. Kuid kui me ka lausa kroon ei ole, siis igal juhul on meie aju suurem kui meie loomariigi lähisugulasel šimpansil.     Nüüd tuleb välja, et see suurusevahe on nii põhimõtteline, et saab märgatavaks juba varajases loote-eas. Jaapani teadlased kirjeldavad ajakirja Current Biology tänases numbris inimese ja šimpansi looteea-ajuarengu võrdlusuuringut, endi väitel esimest omataolist. Miskipärast ei oldud šimpansilootel aju kujunemist varem nii täpselt uuritud.     Tomoko Sakai ja Satoshi Hirata Kyoto Ülikoolist ning nende kolleegid tegid kahe tiine šimpansi sees kasvanud lootest terve rea kolmemõõtmelisi ultrahelipilte, võrdlesid neil piltidel näha olnut juba olemasolnud teadmistega inimloote kohta ja kirjutavad nüüd, et mõlema liigi lootel kasvab aju alguses üha kiirenevas tempos.     Aga 22. tiinusenädalal hakkab šimpansiloote aju kasvutempo aeglustuma, inimlootel kiireneb aju kasv veel järgmised kaks raseduskuud või enamgi. Neid ajaskaalasid võib üsna hästi omavahel võrrelda, sest šimpansi tiinus vältab vaid umbes kuu aega vähem kui inimese rasedus. Niisugused võrdlevad uuringud aitavad küllap ajapikku paremini mõista inimaju ebatavalise suuruse ja inimkäitumise ainulaadse keerukuse nähtust ja kõditavad ehk ka inimliigi eneseteadvust.     Jääb veel küsida, et mis me siis oma suure ajuga täna peale võiksime hakata? Paneme pea tööle!    Vaata veel: Human brains outpace chimp brains in the womb (PhysOrg) 
