Linnastumine jätkub kiirenevas tempos
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Värske uurimuse kohaselt toimub linnastumine lähikümnenditel üha kiiremas tempos. 2030. aastaks kasvab linnastunud regioonide pindala tõenäoliselt vähemalt 1,2 miljoni ruutkilomeetri võrra kahekordistudes võrreldes sajandi algusega. Urbaniseerunud piirkondades elavate inimeste arv kasvab viie miljardini.   USA teadusteakadeemia toimetistes ilmunud uurimuses kirjeldatavas mudelis jagas Karen Seto juhitud töörühm maailma esmalt üksikuteks 25 ruutkilomeetri suurusteks piirkondadeks. Viimaseid ÜRO maailma populatsiooni prognooside ja majanduskasvu kohta tehtavate ennustustega kõrvutades arvutasid nad välja tõenäosuse iga regiooni linnastumiseks. Mudeli kohaselt urbaniseerub 1,2 miljoni ruutkilomeetri suurune maa-ala rohkem kui 75% tõenäosusega. Näitaja on võrdväärne Lõuna-Aafrika Vabariigi pindalaga.   Samal ajal peegeldab protsess sügavamaid muutusi –  linnade pindala kasvab ligikaudu kaks korda kiiremini kui inimkonna populatsioon. Enamik muutustest leiab aset Hiinas ja Indias, kus linnastunud alad laienevad kokku ligikaudu 325 000 ruutkilomeetri võrra. Nii kerkib näiteks Hiina rannikule Hangzhou'd ja Shenyang'i ühendava 1770 kilomeetri pikkuse teedevõrgustiku toel hetkel Washingtoni ja Bostonit ühendava hiidlinnastu sarnane moodustis. Indias jätkavad laienemist selle seitsme liiduterritooriumi pealinnad.   Kiireim on kasv alles pead tõstval mandril. Aafrikas suureneb linnade pindala kuuekordselt peamiselt Niiluse deltaalade, Guinea lahe ranniku ja Victoria järve ümbruse arvelt. Arenenud riikides jääb peamiseks kasvu promootoriks Põhja-Ameerika, kus linnastunud alad laienevad pea kahekordselt. Euroopas on kasv tunduvalt tagasihoidlikum. Arengumaades toimuvad muutused kujutavad keskkonnale samas tõsist probleemi.   Enamik linnadest on ajalooliselt kujunenud liigirikkust soosivatesse piirkondadesse. Töörühma hinnangul kitsendab või hävitab urbaniseerumine seeläbi kümnete ohustatud liikide eluala. Sinna hulka kuuluvad muuhulgas 139 kahepaikse-, 41 imetaja- ja 25 linnuliiki. Enim on linnastumisest ohustatud Kesk- ja Lõuna-Ameerikas elavad liigid. Ent paratamatu protsess mõjutab lisaks kaudselt kogu planeeti. Infrastruktuuri ja hoonete rajamise käigus vallandub atmosfääri 1,38 miljardit tonni süsinikdioksiidi, mis moodustab maailma iga-aastasest emissioonide hulgast umbes 5%.   Ent lisaks sellele tasub arvesse võtta, et vähemalt 70% maailma CO2 emissioonidest paisatakse hetkel õhku just linnastunud aladel. Lisaks on nende poolt tarvitavate ressursside transpordiks kulutatavat energiahulka on samas äärmiselt raske hinnata. Seega vihjavad autorid, et tulevikus tuleks linnade infrastruktuuride rajamisel energia kasutamise efektiivsusega senisest enam arvestada. Lõppkokkuvõttes pakuvad tihedamad asumid efektiivsuse tõstmiseks häid eeldusi.   Töörühma uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide Teadusteakadeemia toimetistes. 
