Tööd vahetav mesilane lülitab ajugeenid ümber
Usin töömesilane saab hakkama mitmesuguse tööga: kord käib toitu korjamas, kord aga hoolitseb tarus järeltulijate eest. Ühelt töölt teisele ümber lülitumine on nii tõsine ettevõtmine, et mesilane lülitab siis ajus suure hulge geene sisse-välja. Ameerika teadlaste avastus näitab esimest korda, kuidas erisuguste ülesannete jaoks aktiveeruvad kord ühed, kord teised geenikomplektid. Võib ehk vabalt olla, et ka inimese ajus ja mujal kehas lülituvad geenid sisse ja välja vastavalt sellele, millise tegevusega me parajasti hõivatud oleme, vahendas Vikerraadio Teadusuudis. Töömesilased alustavad karjääri enamasti hooldajana, kes toidab emamesilast ja tema vastseid. Kahe-kolme nädala pärast vahetavad nad ametit ja hakkavad korjemesilasena õielt õiele lendama ja tarusse toitu tooma. Aga Andrew Feinberg Johns Hopkinsi Ülikoolist ja ta kolleegid korjasid tarust kõik hooldemesilased välja, mispeale osa korjemesilasi läks uuesti endise töö peale tagasi. Teadlased uurisid mesilinnukeste aju DNAd ja tuvastasid DNA küljes olevate või mitteolevate metüülmärgiste järgi, et eri ülesannete täitmisel lülitub mesilasajus ümber umbes 150 geeni. Tähtis on, et see ümberlülitumine on pööratav: kui mesilane pöördub tagasi endise ameti juurde, taastub ka geeniaktiivsuse endine muster. Ajakirjas Nature Neuroscience avaldatud tulemus võib aidata edaspidi paremini mõista paljusid inimesi kimbutavaid vaimse ja füüsilise tervise hädasid, mis teatakse olevat seotud geenide aktiivsuse muutusega. Vaata veel: Worker bees reboot brain genes to suit the task (New Scientist)
