Üliveniv hüdrogeel survet ei pelga
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Seoul'i ja Harvardi ülikooli teadlased on loonud uue hüdrogeeli, mille tugevus ületab üheksakordselt bioloogilist päritolu kõhrkoe oma, ent on samas suuteline venima oma algsest pikkusest kakskümmend korda pikemaks. Märkimisväärsete omaduste segu võimaldaks luua paremaid kunstliigeseid ja -organeid.   Enamik hüdrogeelidest meenutavad pealtnäha tarretise või kummikarude sarnast materjali. Kuna tihtipeale koosnevad need rohkem kui 95% ulatuses veest on need äärmiselt paindlikud. Viimane muudab need atraktiivseks lahenduseks looduslike kudede omaduste matkimisel. Samas kummitab enamikke neist tõsine probleem – hüdrogeelid on tavaliselt suhteliselt haprad. Samuti pole need eriti elastsed, mis seab nende kasutusvõimalustele tõsised piirid. Läbimurre saabus 2003. aastal. Jaapani materjaliteadlased töötasid välja hüdrogeeli, mille purustamiseks tuleb rakendada sama palju energiat, kui loodusliku kõhrkoe lõhkumiseks.   Ent sellega progress ei peatunud. Algset ideed aluseks võtteks sündis terve uus põlvkond hübriidgeele, mis koosnevad kahte erinevat tüüpi polümeeridest. Nendest esimesed on omavahel seotud suhteliselt tugeva keemilise sidemega, mil teised on üksteise külge põimitud märksa lõdvemalt. Kombinatsiooni tulemusena kulub enamik hüdrogeeli lõhkumiseks rakendatatavast energiast tugevamate sidemete lõhkumiseks, mil nõrgemalt seotud polümeerid aitavad materjali tabavat energiahulka hajutada. Kuigi tekitatav kahju on seeläbi minimaalne, on materjali nõrgenemine vältimatu.   Lõuna-Korea ja USA teadlased otsustasid probleemi lahendamiseks kasutada polümeeri, mille üksikuid osasid seovad kaltsiumi ioonid. Kuigi nende omavaheline side on nõrgem kui alternatiividel, on need energia hajutamiseks ideaalsed. Veelgi enam, ioonid on suhteliselt altid oma algset positsiooni taastama. Tekkinud praod sulguvad iseeneslikult. Kombinatsiooni tulemusena võib hüdrogeel venida oma algsest pikkuseks kuni 21 korda pikemaks. Võrdlusena on näitaja tavalise kummi puhul ligikaudu kolm korda väiksem. Samuti talub see üheksa korda suuremat survet kui inimeste enda kõhrkude.   Seeläbi saaks sarnaste omadustega materjali kasutada näiteks kunstlike põlveliigeste loomiseks ning mõned kuluvatest metallosadest hüdrogeeliga asendada. Teise intrigeeriva võimalusena saaks materjali kasutada kunstorganite tugistruktuuridena. Samal ajal ei ole veel loodud hüdrogeeli bioloogiliste mõjude osas selgusele jõutud. On tõenäoline, et kunstkõhrede loomiseks tuleb otsida organismile sõbralikumaid materjale.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjasNature. 
