Küborgkude annab vahetut informatsiooni
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Harvardi ülikooli teadlased on asendanud sünteetilise südamekoe kasvatamisel kasutatava bioloogilise tugistruktuuri nanojuhtmetest koosneva sensorivõrgustikuga, mis võimaldaks reaalajas jälgida nii ravimite mõju, kui ka näiteks seda ümbritseva keskkonna pH taset, võimaldades ette ennustada  veresoonte lupjumist või kasvaja tekkimist.   Sünteetiliste ja laboris kasvatatud kudede loomises ei ole midagi uut. Piisab ainult soovitud organitest pärinevatest rakkudest või tüvirakkudest, millest saab kasvatada juba soovitud komponente. Samuti on vaja tellinguid, mis esialgu kudede kasvamist hõlbustaksid ning nende raskust toetaksid. Harilikult kasutatakse selleks juba olemasolevast organismist pärinevaid bioloogilisi tugistruktuure, mis eelnevalt vanadest rakkudest puhastatakse. Enamik neist lagunevad iseseisvalt pärast kunstkoe organismi siirdamist.   Samal ajal on aga teadlased tahtnud alati teada, kuidas sünteetiline kude algse organismiga lõimub. Sellest ajendatult on edukalt nende pinnale mikroskoopilisi sensorivõrgustikke paigaldatud juba varemgi, ent neid kimbutab tõsine probleem. Need toimivad ainult kahes dimensioonis. Alternatiivina tuleb miniatuursed nõela-sarnased elektroodid otseses mõttes värskelt kasvatatud koe sisse torgata, mida tehes on rakukahjustused vältimatud. Samuti ei paku need erilist täpsust. Harvardi ülikooli ja Massachusetts'i Tehnoloogiainstituudi teadlased otsisid abi uuest hübriidmaterjalist.   Uurimust läbivaks ideeks oli nanojuhtmete katmine bioloogilise materjaliga, mida organism koheselt lagundama ei hakka, nagu näiteks kollageeniga. Pärast hübriidmaterjalist koosneva tugistruktuuri loomist kasvatasid nad selle ümber südamelihased. Sensorivõrgustiku toimimise kontrollimiseks suutsid nad edukalt jälgida südametööd kiirendava kemikaali levikut. Samuti leidsid nad, et see töötab sama hästi ka siis, kui seda ümbritsevad näiteks siseelundite seinu katvad silelihasrakud või neuronid     Seega saaks lähitulevikus erinevate ravimite toimimise kontrollimiseks loomkatsete asemel kasutada kunstlikult loodud kudesid. Vahetuma informatsiooni saamine kaalub tõenäoliselt üles selleks elusolendi kasutamise. Esialgu hübriidmaterjal veel reaalselt kasutatavesse implantaatidesse ei jõua – kasvatatud kude püsis elujõuline vaid paar nädalat. Sellegipoolest on kauem kestva materjali loomisega seotud raskused ületatavad. Pikemas perspektiivis ei saa välistada, et küborgkudesid saaks kasutada näiteks inimese vahetu tervisliku seisundi jälgimiseks.   Juba praeguse mudeliga oli võimalik jälgida tehiskude ümbritseva keskkonna happelisust. Viimases toimuvad muutused võivad viidata näiteks veresoonte lupjumisele või kasvaja kujunemisele. Mida varem vastavatest probleemidest aimu saadakse, seda tõenäolisem on, et risk suudetakse tüsistusteta kõrvaldada.   Töörühma uurimus ajakirjas Nature Materials. 
