Antibiootikumid muudavad loomade seedekulgla mikrofloorat
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Ajakirjas Nature ilmunud uurimuses leiavad mikrobioloogid, et pikaajaline kokkupuude antibiootikumidega mõjutab soolestiku mikrofloora liigilist koosseisu andes tõuke firmitsüütideks kutsutavate bakterite vohamisele. Viimastel aastatel tehtud uuringutes on samas seostatud nende osakaalu suurenemist ülekaalulisusega.    Põllumehed on juba alates 1950. aastastest teadnud, et kanade, lihaveiste ja sigade toidu sisse vähesel määral antibiootikumide lisamine kiirendab nende rasvumist. Ameerika Ühendriikides tehtud statistika kohaselt on antibiootikume saanud loomad oma liigikaaslastest kuni 15% raskemad. Samas ei ole täielikult selge olnud, miks need loomadele just selliselt mõjuvad. New-Yorgi Ülikooli mikrobioloogi Martin Blaser'i juhitud töörühm otsustas nähtust uurida kontrollitud tingimustes kasutades selleks hiiri.   Teadlased segasid geneetiliselt identsete noorte hiirte joogivee sisse seitsme nädala vältel põllumajanduses rakendust leidvat penitsilliini ja vankomütsiini. Samas jälgiti, et manustatavate antibiootikumide suhteline kogus oleks võrdväärne kariloomadele söödetavaga. Töörühm leidis, et pärast kuuri oli antibiootikume saanud hiirte organismis leiduva rasva osakaal kogu kehamassist tunduvalt suurem kui kontrollgrupil. Näriliste soolestiku mikrofloora uurimisel leidsid nad, et bakterite koguhulk oli mõlema grupi puhul samas pea identne. Küll aga oli antibiootikume saanud hiirtel muutunud selle liigiline koosseis.   Suure osa territooriumist olid vallutanud firmitsüüdid. Eelnevates uurimustes on leitud, et nende hulk on suurem just ülekaaluliste inimeste, hiirte, kui ka teiste selgroogsete puhul. Firmitsüüdid aitavad rasvhappeid lõhkuda väiksemateks kettideks, mis soodustab nende imendumist. Kui organism seeläbi saadavat lisaenergiat ära tarvitada ei suuda, ladestub see omakorda rasvana. Blaser'i uurimuse tulemusi ei saa samas otseselt inimestele ülekanda.     Siiski näib värskelt ajakirjas International Journal of Obesity ilmunud uurimus viitavat, et antibiootikumide säärane mõju ei ole ka inimeste puhul täielikult välistatav. New-Yorgi Ülikooli teadlased võtsid vaatluse alla 11 000 Suur- britannias 1990. aastate alguses sündinud last. Meditsiiniandmete kohaselt oli kolmandikku neist esimese kuue elukuu vältel ravitud antibiootikumidega. Ravikuuri läbinud lastel oli kolme aasta vanusena tõenäosus ülekaaluline olla 22% suurem kui teistel. Ent ravi järelmõjud näisid olevat ajutised. Seitsme aasta vanusena oli vahe taas kadunud.   Seega näivad uurimuste tulemused järjekordselt viitavat, et mikrofloora mängib ülekaalulisuse puhul tähtsat rolli. Seda mõjutavate tegurite osas on aga hädavajalik edasine uurimistöö. 
