Bonobod suudavad tööriistu valmistada
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Kaks Ameerika Ühendriikides, Iowa osariigi inimahvide varjupaigas elavat bonobot on vangistuses elatud aastate vältel õppinud valmistama primitiivseid kivist tööriistu, mille sarnaseid kasutasid inimeste kauged esivanemad ligikaudu 2,6 miljonit aastat tagasi.   Bonobod on koos šimpansitega inimeste lähimad tänapäeval elus olevad sugulasliigid. Mil viimased on äärmiselt agarad kasutama igapäevaelus algelisi tahumata pihukirveid või jahil primitiivseid puidust odasid, ei ole täheldatud, et bonobod sama teeksid. Tõsi, nende kognitiivne võimekus on nende käsitsemiseks piisav. Ligi 20 aastat tagasi õpetasid teadlased kahele bonobole – isasele Kanzi'le ja emasele Pan-Banisha'le – kuidas ränikivile üksikute laastukeste eemaldamise läbi neile soovitud kuju anda. Samuti demonstreeriti kääbusšimpansitele, kuidas selle tulemusena saadud tööriistade abil köisi ja nahatükke lõigata.   Nüüd on teadlased täheldanud, et Kanzi on aastate jooksul iseseisvalt õppinud valmistama ka mitmeid teise sarnase otstarbega esemeid. Haifa ülikooli teadlased andsid Kanzile ning tema kaaslasele ülesande maiuspala saamiseks poolitada eeltöödeldud palke ning kaevata maad. Sarnaste katsumustega peavad arvestama ka metsikus looduses elavad inimahvid. Videosalvestistest selgus, et lisaks kivide kasutamisele haamritena rakendas Kanzi ka keerukamaid töövõtteid. Nii kasutas ta mõningaid ränikivist tööriistu puurina ning teisi kivikirvestena. Enamikel juhtudel valis ta seejuures puidutükis selle edasiseks töötlemiseks selle kõige nõrgema piirkonna.   Töörühma kaasatud antropoloogid leidsid seejuures, et tööriistade kasutamise tõttu puidule jäänud jäljed on ülimalt sarnased ligikaudu 2,5 miljoni aasta vanuste märkidega, mida tekitasid tõenäoliselt inimeste kauged esivanemad. Viimane viitab ka tööriistade sarnasusele. Juhul kui hüpotees tõele vastab, võib see sundida  antropolooge varajase kiviaja alguse tähistamiseks valima mõne teise tähise, kui kivist tööriistade kasutuselevõtu.   Samal ajal jääb veel ebaselgeks, kas Kanzi võime tööriistu erakordselt hästi kasutada on reegel või pigem erand. Tasub märkida, et tema kaaslane suutis 26'st palgist purustada ainult kaks. Seejuures ei kasutanud Pan-Banshiba selleks tööriistu,vaid toorest jõudu. Tasub meenutada, et Kanzi on ka  varem teadlastes hämmingut tekitanud. Nii valdab ta märkide keelt niivõrd hästi, et on hakanud sellesse lisama enda loodud kontseptsioone.   Töörühma uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide Teadusteakadeemia Toimetistes.   
