Gravitatsioonilained klaarivad mustade aukude ja galaktikate suhteid
 Kumb oli enne, kas must auk või galaktika? Füüsikud on nüüd leidnud võimaluse, kuidas sellele iidset päritolu küsimusele, palju iidsemale kurikuulsast muna ja kana küsimusest, võiks proovida vastust leida.    Ühe teooria järgi võisid meie universumis kõigepealt tekkida suured mustad augud, mis tõmbasid oma tugeva gravitatsioonijõuga siis enda ümber tiirlema esimesed hiigelsuured tähekogumid ehk galaktikad. Teise vaate kohaselt olid enne galaktikad ja suured mustad augud moodustusid alles seejärel nende galaktikate keskmesse, vahendavad Vikerraadio Teadusuudised.   Ioannis Kamaretsos Walesis asuvast Cardiffi Ülikoolist on koos kolleegidega uurinud arvutisimulatsioone, kus universumi esialgsed galaktikad omavahel kokku põrkavad ja liituvad siis veelgi suuremateks galaktikateks. Seejuures põrkuvad ja ühinevad ka nende põrkuvate galaktikate keskmete mustad augud üheks suureks mustaks auguks kokku. Just mustade aukude tohutult võimsast põrkest hakkavad gravitatsioonilained mööda aegruumikangast laiali levima.    Kamaretsose arvutused, mille ta on avaldanud veebikeskkonnas arXiv, näitavad, et nendes lainetes on omakorda peidus informatsioon esialgsete mustade aukude massi ja pöörlemise kohta. See on väga tähtis informatsioon. Selle põhjal saaks ehk püüda välja nuputada, kas need esialgsed mustad augud olid ikka piisavalt suured, et võisid enda ümber terve galaktika jagu tähti koguda, või siiski mitte, vaid olid ise sündinud galaktika rüpes.    Üks põhimõtteline küsimus on muidugi enne veel lahendada, kui Kamaretsose leitud nippi kasutada saab. Gravitatsioonilained, need tähtsa info kandjad, on seni veel puhtalt teoreetilised kujutelmad, mida tegelikult nähtud ei ole. Ent nende registreerimisel võib laheneda ka musta augu ja galaktika dilemma.    Vaata veel: Space-time ripples record black hole crashes (New Scientist) 
