Curiosity ei pea teaduse tegemist kaua ootama
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Insenerid on kindlaks teinud esmaspäeval Marsile jõudnud kulguri täpse maandumispaiga. Õnneliku juhusena ei oleks Curiosity saanud selleks valida teaduslikus mõttes huvitavamat piirkonda. Kulgur asub äärmiselt lähedal uhtekuhikule – tasasele kivikestest ning mudast koosnevale pinnavormile, mis moodustus tõenäoliselt kauges minevikus voolanud jõe setetest.   Curiosity planeeritud maandumispiirkond oli kitsam, kui ükskõik millise minevikus Marsile lähetatud kulguri või automaatjaama puhul. Sellegipoolest oleks see võinud maanduda peaaegu ükskõik kus ligikaudu saja ruutkilomeetrise pindalaga ellipsi sees. Curiosity maandumiskaamera fotode põhjal arvutatud koordinaatide põhjal kaldus see ellipsi keskpunktist ligikaudu kahe kilomeetri kaugusele. Kulgur asub seega Mount Sharp'i jalamist umbes kuue kilomeetri kaugusel.   Eelnevalt planeedi ümber tiirlevate tehiskaaslaste poolt tehtud fotod näitavad, et Curiosity asub äärmiselt lähedale uhtekuhikule. Arvestades selliste pinnavormide päritolu võib kulgur oma peamise eesmärgi täita planeeritust kiiremini. Kulguri põhiülesandeks ei ole eluvormide otsimine, vaid see selgitab välja, kas planeedil valitsevad tingimused oleksid võinud minevikus elu tekkimiseks sobilikud olla. Kaugemas minevikus Gale'i kraatri servalt lähtunud jõe kantud setted annaksid selleks hea alguspunkti.   Jõe hüpoteesile annavad kindlust eelnevalt planeedi ümber tiirleva Odyssey orbiiteri infrapunaspektris tehtud fotod. Piirkond on kõrge soojusliku inertsiga, mis tähendab, et see suudab oma algset temperatuuri kauem säilitada - maapind on seega ümbritsetavast tihedam. Peenikesi osakesi oleks saanud juhtiva teooria kohaselt saanud tihedamini kokku suruda vesi. Ent samas ei ole orbiidilt spektroskoobiga tehtud vaatlused kinnitanud, et pinnavormis leidub mineraale, milles leidub vett. Siiski ei suuda vastav CRISM'i instrument kõiki selliseid ühendeid märgata.   Seega uurib Curiosity esmalt uhtekuhikut ning suundub alles siis Mount Sharp'i suunas. Selle instrumentide kontroll on olnud siiani äärmiselt edukas. Töökorras on nii robotkäe otsas olev MAHLI kaamera, ilmajälgimiseks kasutatav REMS intrument ning kiirgusdetektor RAD. Lisaks töötavad navigatsiooniks kasutavad kaamerad. Esmaspäeval kinnitati lisaks, et geokeemia uurimiseks tarvilikud instrumendid on töökorras. Plaanitud otsene andmevahetus Maal asuva juhtimiskeskusega ebaõnnestus antenni vale asendi tõttu. Kordusseanss on plaanis täna.   Andmevahetus kulguriga toimub endiselt kiirusega 8 kbps. Andmevahetusse Mars Reconnaissance Orbiter'i kaasamise järel tõuseb see 2 Mbps'ni. Täna saatis kulgur Maale ka esimese värvifoto, millelt paistvad tolmuterad on komplimendiks NASA inseneridele nende ettenägelikkuses paigutada kaameratele vastavad tolmukaitsmed.   Edasine orienteeruv päevakava [sol'i (Marsi päeva) lugedes maandumisest]:   Sol 2 (täna) – Peamasti tõstmine. Esmakordselt kontrollitakse NavCam'i, MastCam'i ja ChemCam'i. Esimesed panoraamfotod NavCam'idega (täisresolutsioon: vasak kaamera, parem kaamera ), MastCam'i kalibreerimine.    Sol 3 – Esimesed ettevalmistused tarkvara uuendamiseks. Lisamõõtmised kiirgusdetektoriga. Lisaks testitakse APXS'i (alfaosakeste röntgenkiirte spektromeeter), Chemin'i (määrab mineraalide koostist), DAN'i (suudab neutronkiirt kasutades mineraalidest vett leida) ja SAM'i (mineraali näidiste analüüsator) töökorras olekut. 360° panoraamfoto Mastcam'iga   Sol 4 – Ettevalmistused tarkvara uuendamiseks. Chemcam'i spektromeetri kontroll ilma laserkiirt tulistamata. DAN'i kontroll ilma neutronkiireta.   Sol 5-8 – Tarkvarauuendus versioonilt 9 versioonile 10. Mil eelmise versiooni eesmärk oli juhtida Curiosity't lennul, vastutab teine selle maapinnal liikumise eest. Tarkvara on talletatud kulguri andmepangas, ent ootab installeerimist.   
