Inimese südamerakud ravivad merisigade rütmihäireid
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Uus uurimus kinnitab, et inimese tüvirakkudest kasvatatud südame lihasrakke on võimalik integreerida näiteks südamerabanduse tagajärjel kahjustunud südamesse. Tulemused viitavad, et uued rakud hoiavad merisigadel ära rabanduse järgsete rütmihäirete ilmnemise.   Kuigi teadlased on juba aastaid teadnud, kuidas sundida tüvirakke erinevateks keharakkudeks kasvama, on progress aeglane olnud. Asendusrakkude tootmisest märksa keerukam on nendest uute kudede kasvatamine või nende integreerimine kahjustunud organitesse. Mõningatel juhtudel, nagu näiteks südame puhul, on nende kasutamine aga organi algse seisundi taastamisel ainsaks lootuskiireks. Süda ei suuda ennast ise korralikult parandada. Tekib armkude, mis ei juhi enam vajalikul määral elektrit. Viimane omakorda põhjustab südame rütmihäireid.   Seniste eksperimentide käigus on katseloomadele kunstlikult tekitatud rütmihäireid püütud ravida sellesse nii tüvirakkude, kui ka värskelt valminud südamerakkude siirdamisega. Siiski ei ole erilist edu saavutatud, kuna nende südamelöökide arv ulatub 400-600 löögini minutis. Inimestel jääb see enamikel juhtudel alla 100. Seega otsustati hiirte ja rottide asemel kasutada merisigu. Uues eksperimendis toimetati katseloomade südamesse inimeste südamerakke. Rakendatud geenitehnoloogia meetodite abil kiirgasid need kokkutõmbumisel valgust.   Viimane tõestas, et uued rakud osalesid merisigade südame töös. Nelja nädala järel olid südame kokkutõmbed ravi saanud katseloomadel tunduvalt tugevamad kui kontrollgrupil. Samuti ei põhjustanud need rütmihäireid, mida eelnevate uurimistöödes täheldatud on. Siiski hoidsid uued rakud rütmihäirete ilmnemise ära ainult siis, kui need sattusid juba moodustunud armkoest vabasse piirkonda. Vastupidisel juhul ei olnud neil mingit mõju. Lisaks seostasid end südamesse siirdatud rakkudest armkoega vaid vähesed.   Neid oli töörühma hinnangul liialt vähe, et need südame kokkutõmbe tugevust ise oluliselt mõjutada oleksid saanud. Seega  arvab töörühm, et siirdatud rakud algatasid selle lähistel asunud kahjustunud südamekoe uuenemise. Mitmed teised teadlastegrupid üritavad südame parandamiseks juba algselt sellist lähenemisviisi rakendada. Kuigi tulemused on paljulubavad, ei ole veel kindel, kui suures mahus neid inimesele üle saaks kanda. Järgmise sammuna üritavad aga uurimusega seotud teadlased suurendada siirdatud lihasrakkude arvu, mis armkoega end seostaks.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Nature. 
