Curiosity maandus Marsil
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Suurim ning keerukaim kulgur, mis kunagi ajaloos teisele planeedile läkitatud on, maandus täna kell 8:31 pärast üheksa kuulist teekonda Marsil. Esialgsete andmete kohaselt oli tegu äärmiselt sujuva maandumisega – taevakraana süsteem paigutas Curiosity tasasele pinnale Mount Sharp'i lähistele.   Punase planeedi pinnale on selle atmosfääri tõttu äärmiselt raske midagi toimetada. See on liiga hõre, et see maandumiskapsli liikumist piisavalt aeglustaks, ent siiski piisavalt tihe, et sellega arvestama peaks. Pea tonni kaaluv Curiosity ei saanud oma suuruse tõttu selleks rakendada juba eelnevalt katsetatud süsteeme. Teadlased pidid appi võtma tugevaima ülehelikiiruste jaoks mõeldud langevarju, mis kunagi konstrueeritud. Ent maanduva kulguri lõplik aeglustumine jäi uudse taevakraana hooleks.   Kaheksa põtkuri najel õhus püsiv süsteem langetas selle kaablitega aeglaselt planeedi pinnale. Katsetus lisas kindlust Barack Obama administratsiooni ajal heaks kiidetud kavale, mille lõppeesmärgiks on 2030. aastateks sarnast süsteemi kasutades Marsile inimene toimetada. Vahetult pärast maandumist saatis kulgur Marsi ümber tiirleva Odyssey orbiiteri vahendusel Maale esimesed eelvaatluspildid oma tagarattast ja planeedipinnast. Esimesed kõrgema resolutsiooniga HazCami fotod saabuvad Maale tõenäoliselt järgmise orbiiteri ülelennu ajal.   Kulub veel nädal, enne kui kulgur tippkiirusega 4 cm/s liikuma hakkab. Esmalt peab juhtimiskeskus kontrollima kõikide süsteemide toimimist. Lisaks sellele uuritakse maandumispaiga lähistel olevaid kivimeid röntgenkiirte spektromeetriga ja üritatakse ülevaade saada kulguri lähistel olevast pinnasest. Järjepanu võetakse kasutusele ja katsetakse ka kõiki teisi kulguri 17 kaamerat. Enne seda tuleb veel lisaks lahti voltida Curiosity 2,1 meetri kõrgusel maapinnast ulatuv peamast.   On võimatu ette kujutada, milline löök oleks planeediteadust missiooni ebaedu korral tabanud. Kuigi järgmine NASA orbiiter MAVEN saadetakse planeedi suunas teel juba järgmisel aastal, uurib see ainult Marsi ülaatmosfääri. Mil agentuuril on planeedi uurimiseks kindel eelmainitud kava, ei ole konkreetselt selle täitmiseks rahalisi vahendeid eraldatud. Nii plaanis see algselt osaleda ka Euroopa Kosmoseagentuuri poolt eestveetavas ExoMars programmis, mille käigus läkitatakse planeedi suunas tehiskaaslased ja automaatjaam  2016. ja 2018. aastal.   Eelarvekärped tõmbasid sellele aga kriipsu peale. Kuigi ameeriklaste rolli täidab tõenäoliselt vene kosmoseagentuur Roskosmos, pole kindel, et ExoMars algne ajaline raamistik muutumatuna püsib. Lisaks on planeedi pinnale toimetatav automaatjaam statsionaarne võimaldades vaatlusi teha vaid maandumispaigas. Curiosity edu võib aga administratsiooni huvi Marsi uurimise suhtes taas kergitada. Nii on agentuuri poolt edasise rahastamise huvides seatud kulguri peamiseks eesmärgiks kontrollida, kas planeedil valitsevad tingimused olid minevikus elu tekkimise jaoks sobilikud. Viimase osas saavutatakse tõenäoliselt kindlasti positiivne tulemus. Esimene täisresolutsiooniga HazCami foto. JPL/NASA Curiosity lõplik sihtkpunkt - Mount Sharp. JPL/NASA  
