Kemikaal taastab hiirte nägemisvõime
Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Califonia ülikooli teadlaste poolt välja töötatud uus keemiline ühend võimaldab fotoretseptoriteta sündinud hiirtel 24 tunniks nende nägemisvõime taastada. Kuigi ühendi mõju on ajutine, annab see lootust ka osade pimedana sündinud või elu jooksul nägemisvõime kaotanud inimeste puude kõrvaldamiseks.   Teatud pimedusevormide nagu võrkkesta pigmentse degeneratsiooni või vanusega seotud makulaarse degeneratsiooni korral põhjustab nägemise kaotuse valgustundlike rakkude – kolvikeste ja kepikeste –  surm. Ülejäänud silm jääb aga suuresti terveks. Viimane on andnud võimaluse tehisvõrkkestade loomiseks, mis juhtmetega või juhtmevabalt valguse poolt kantava informatsiooni silma tagaosas paiknevatel närvidele edastavad. Lähenemisviis eeldab aga alati silma implantaadi siirdamist. Ent nüüd on rühm teadlasi leidnud võimaluse puudujääk kõrvaldada.   Välja töötanud akrüülamiid-asobenseen-kvatenaarammooniumiks (AAQ) kutsutav keemiline ühend on valgustundlik. Samal ajal on see aldis siduma ennast närvirakkude valkudega. Nii põhjustab see iga kord, kui mõnda ühendi molekuli valgusosake tabab ka närviraku aktiviseerumise. Töörühm kontrollis selle toimimist geneetiliselt muundatud hiirtel, kes sündisid tehtud muutuste tõttu ilma kolvikeste ja kepikesteta. Esialgsed katsed näitavad, et AAQ silma süstimisel taastus 24 tunniks vähemalt mõningal määral hiirte nägemisvõime.   AAQ seob ennast ühes konfiguratsioonis närviraku proteiiniga, mis peatab kaaliumi ioonide rakku liikumise. Viimane kasvatab selle tõenäosust selle laenglema hakkamiseks. Teisi konfiguratsiooni puhul lubab AAQ ioonidel vabalt rakku voolata, mis põhjustab raku potentsiaali alanemise. AAQ olek sõltub rangelt silma tabava valguse lainepikkusest. Lühemad lainepikkused peatab ioonide liikumise, mil pikemad lainepikkused soodustavad avavad kaaliumi ioonidele vaba tee.   GMO-hiirtega tehtud eksperimendid ajasid aga teadlased lühiajaliselt segadusse. Närvirakud hakkasid laenglema ka puhkudel, kui silma jõudis lühilaineline valgus. Selgus, et see muutis ühendi aktiivseks ka rakkudes, mis muidu oma naabrite laenglemist takistavad. Ootamatul kombel võimaldas see seega edastada informatsiooni ka silma jõudva lühilainelise valguse kohta. Kuigi tavaliselt nägemine nii ei toimi, võimaldas ühend pimedatel hiirtel valget valgust registreerida.   Kuna hiirte puhul on traditsioonilise nägemisteravuse kontrolli läbiviimine raskendatud, kontrolliti seda kaudselt. Hiir suunati torusse, misjärel valgustati selle ühte otsa. Teguviis sundis hiiri, kelle silma AAQ'd süstiti, varju otsima, mil pimedaid hiiri see ei häirinud. Samuti olid esimesse gruppi kuuluvad hiired üldiselt valgustatud puuris tunduvalt vähem aktiivsemad. Ühendi kasuks räägib ka hiirte äkilisel valgusvoole reageerimise kiirus, milleks kulus mõni tosin millisekundit. Võib oletada, et ühendi pakutav resolutsioon on piisavalt hea. Hiired suutsid märgata isegi kitsast valguskiirt.   AAQ potentsiaali tulevikus poelettidele jõuda tõestaks selle edukas katsetamine primaatidel. Lisaks tuleb ühendi ajalist mõju pikendada.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjasNeuron. 
