Moodne inimkultuur sai alguse 44 tuhat aastat tagasi
 Hiljuti Lõuna-Aafrikast leitud mürgitatud otstega nooled ja jaanalinnu munadest valmistatud helmed annavad eile avaldatud kahe uurimuse kohaselt mõista, et kaasaegne inimkultuur võis tekkida arvatust 24 tuhat aastat varem.   Debatt selle üle, millal kaasaegne inimkäitumine alguse sai, on käinud juba aastaid. Märkimisväärne osa antropoloogidest peab selleks hilist kiviaega. Ent ajastu täpne dateerimine on osutunud häirivalt raskeks. Hinnangud varieeruvad 25 tuhandest aastast 50 tuhandeni. Svaasimaa ja Lõuna-Aafrika vabariigi piiril asuvast Border'i koopa lähistelt on samas leitud keerukaid tööriistu ning kultuurilise väärtusega esemeid, mille vanus ulatub 75 000 aastani. Ent neid valmistanud kultuur näis 15 tuhat aastat hiljem uuesti pildilt kaduvat.   Seega on arvatud, et hiline kiviaeg kestis veel 20 000 aastat tagasi. Hüpoteesi toetavad mitmed leiud nagu primitiivsed puidust labidad, nooled ja vibud, rääkimata poleeritud kivist tööriistadest. Ajakirjas PNAS ilmunud uurimuses tõestatakse aga veenvalt, et sarnaseid esemeid osati valmistada juba 39-44 000 aastat tagasi. Leiud pärinevad samast Border'i koopa regioonist.   Leitud orgaanilist ainet sisaldavate esemete hulgas leidus muuhulgas jaanalinnu munadest valmistatud poleeritud helmed, õhukesed loomaluudest valmistatud noolepead ja puupulgad maa kaevamiseks. Samuti ka liimjas aine ning vaha, mida kasutati näiteks mürgisesse riitsinushappesse kastetud nooltepeade fikseerimiseks. Lisaks leiti hilisemast perioodist pärit puidust ese, mida kasutati nooltele mürgi kandmiseks. Ligikaudu 24 tuhande aasta vanune nõu sisaldas endiselt veel sama happe jälgi. Viimane annab toetust väitele, et kultuur oli järjepidev.    Tööriistade areng viitab, et järjärguliselt hüljati kesk-kiviaja tehnoloogia. Samasse ajastusse langevad ka mitmed teised revolutsioonilise tähtsusega sündmused, nagu  Homo sapiens'i ränne Euroopasse ja Aasiasse. Tasub rõhutada, et selline võimalus oli ainult Aafrika põhjaosas olevatel inimestel. Lõunas pidid kaasaegsed inimesed populatsiooni kasvades laienema eluks enam mitte nii sobilikele territooriumitele. Ellu jäämiseks otsiti abi tehnoloogiliselt innovatsioonist.   Töörühma uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide Teadusteakadeemia toimetistes. 
