Lahenes haihammaste saladus
 Toimetas Laur Kanger Saksa teadlased uurisid lähemalt haide hambaid ja tuvastasid, et vähemalt kahe liigi puhul on need tehtud puhtast fluoroapatiidist. See on hambapastade üks peamisi koostisosi. Siit ka põhjus, miks haisid hambahädad kunagi ei vaeva, vahendab Physorg.com.  Teadlastel olid vaatluse all mako- ja tiigerhaide hambad. Seda seepärast, et need liigid töötlevad toitu söömise ajal erinevalt. Makohaid rebivad saagi küljest liha, tiigerhaid aga hammustavad oma terava varustusega kenasti tükke. Haide hambaid uuriti nii tavalise kui ka eletroonilise skanneeriva mikroskoobiga. Nii saadi jälile haihammaste peenematelegi detailidele.  Selgus, et peale äärmiselt tugeva kristallilise hambaemaili on haide dentiin tehtud siiski pehmematest valkudest. See osa oli inimese hammastele üsna sarnane. Varasemast oli juba ka teada, et haid võivad elu jooksul kasvatada mingil põhjusel kaotsi läinud hamba asemele mitmel korral uue. Niisiis, pole neil kiskjail mingit põhjust karta, et nende teravad kihvad võiks neid kunagi alt vedada.  Fluoroapatiidist hambad on ka vees raskemini lahustuvad kui näiteks hüdroksüapatiit, mis on inimese hammaste peamine koostisosa. Niisiis on haihambad ka selle poolest paremini kaitstud, sest tervele hambale ei hakka kõiksugu haigusi põhjustavate bakterite lõuad peale.  Kui aga teadlased jõudsid oma uurimistöös hai hammaste kõvaduse testimiseni, selgus huvitav iseärasus. Nimelt pole need sugugi kõvemad kui inimese hamabad, mis sellest, et need koosnevad palju tugevamast mineraalist. Tuleb välja, et inimese hambas on mineraalikistallid moodustanud siiski väga kõva struktuuri. Selline iseärasus on teadlaste hinnangul vajalik selleks, et hambad ei puruneks kõvade objektidega kohtudes kildudeks.  Vastav uurimus ilmus ajakirjas  Journal of Structural Biology
