BEST välistab Päikese rolli lähimineviku kliimamuutustes
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Tuntud kliimasoojenemise skeptiku Richard Mulleri töörühma Best-projekti raames läbiviidud laiamahuline analüüs näitab, et viimase 250 aasta jooksul on keskmine temperatuur tõusnud 1,5 ºC võrra. Aastate lõikes nähtava temperatuuri kõikumiste selgitamiseks piisab lisaks regulaarsetele ostsillatsioonidele vaid süsinikdioksiidi ning peamiselt vulkaanilise tegevuse käigus õhku paisatud väävliühendite emissioonide hulga muutusest.   2009. aasta lõpus kopeeriti küberrünnaku käigus tuhatkond Ida-Anglia ülikooli kliimauurimisüksuse (CRU)  klimatoloogide e-kirja. Kliimamuutuste skeptikute ajaveebides avaldatud kontekstist väljarebitud väljavõtted heitsid CRU mõjukuse tõttu varju kogu kliimateadusele. Globaalse vandenõu tõestamiseks või ümberlükkamiseks kutsus Richard Muller koos oma tütre Elizabeth Mulleriga kokku maakera maismaa pinnatemperatuuri muutuste uurimiseks sõltumatu töörühma. Tosina liikmelisse gruppi kuulusid muuhulgas ka kaks Nobeli preemia laureaati.   Projekti rahastas viis tugifondi, sealhulgas ka Microsofti asutaja Bill Gatesi ning ameerika tööstushiiglase Charles Koch'i asutatud heategevusfondid. Multimiljardäridest Koch'i vennad on avalikult tuntud oma harjumuste poolest finantseerida organisatsioone ning initsatiive, mis on kasvuhoonegaaside hulga piiramise vastu aktiivselt võidelnud. Vaatamata sellele leidis Muller'i töögrupp eelmise aasta oktoobriks, et viimase 50 aasta jooksul on maismaa temperatuur tõusnud 0.911°C kraadi võrra, (Eestis 1,55 °C võrra). Samuti lükkasid uurimused ümber väited, nagu oleks Rahvusvahelise Kliimapaneeli (IPCC) kasutatavad andmed linnade soojussaarte efekti mõjul kallutatud.   Värskelt  ilmunud uurimuses lähevad nad toona vaatluse alla võetud 150 aastasest perioodist veelgi kaugemale pikendades seda veel sajandi võrra. Töörühm kogus samasse andmekogumikku 14,4 meetri kõrgusel merepinnast asuvast 44 455 vaatlusjaamast kogutud andmed. Vanimad vaatlused pärinevad 1753. aastast. Võrdluseks on NASA, Rahvusliku Ookeani ja Atmosfääri Adminstratsioon ja CRU kasutanud nendest vaid viiendikku. Samuti ei ole analüüsi kaasatud vanemaid, kui 1850. aastast pärinevaid vaatlusandmeid.     Lisaks vähendati andmepunktide ühtlustamises inimfaktorit minimaalseni. Leidude kohaselt on Maa maapinna temperatuur keskmiselt viimase 250 aasta jooksul tõusnud 1,5 °C võrra. Lisaks otsustati analüüsida, kui palju erinevad kliimasurvestajad maailma mõjutanud on, s.h. ka muutusi Päikese aktiivsuses. Inimtekkelise kliima- soojenemise skeptikud on just viimases näinud otsustavat faktorit, mis viimasel sajandil soojenemist põhjustanud on. Ent töörühma tulemused näitavad vastupidist. Valdavat enamikku iga-aastastest temperatuuri muutustest on võimalik selgitada süsinikdioksiidi logaritmilist ning väävliühendite lineaarset kombinatsiooni kasutades.   Mil enne tööstusrevolutsiooni põhjustasid vulkaanid ajutiselt märgatavat temperatuurilangust, on nende temperatuuritõusu aeglustav mõju CO2 kontsentratsiooni suurenemisel vähenenud. Parim vastavus vaatlusandmetega eeldab, et süsinikdioksiidi hulga kahekordistumine atmosfääris tingib 3.1 ± 0.3 ºC temperatuuritõusu. Viimane on kooskõlas IPCC kasutatud hinnanguga. Vulkaanipursked langetavad temperatuuri iga 100 teragrammi (Tg) sulfaadi kohta -1.5 ± 0.5 ºC. Võrdluseks eraldub looduslikult igal aastal atmosfääri keskmiselt 24 Tg väävlit, millest vulkaanide oma moodustab umbes 10,4 Tg.   IPCC poolt kasutatav päikeseaktiivsuse muutusest tingitud temperatuurikõikumise kaasamine ei parandanud vaatlusandmete vastavust. Viimane tähendab, et paneeli poolt kasutatavad päikeseaktiivsuse kohta käivad andmed võivad olla liialt ebatäpsed. Vastupidisel juhul on see tõstnud keskmist maapinna temperatuuri viimase 250 aasta jooksul vaid 0,08 ºC võrra.   Tasub märkida, et ühe tuntuima kliimasoojenemise skeptikute ajaveebi eestvedajaid Anthony Watts lubas projekti alguses töörühma tulemusi tunnustada, ükskõik millised need ka ei oleks. Alates sellest ajast on aga Mulleri ja Watts'i vahel kerkinud vastuolud. Samal ajal märkis teine skeptik Judith Curry, kes oli Best'i projekti konsultant, Guardian'ile et töörühma kasutatud meetodid võivad olla liiga lihtsustatud ning pole seega täielikult veenvad. Arvatult tunnustas töörühma ülespoole suunatud hokikepi graafikuga tuntust kogunud klimatoloog Michael Mann.  Loe Richard Muller'i arvamusartiklit ajalehes New York Times  Tutvu töörühma uurimusega  BEST'i kodulehel Vaata töörühma prognoositud  kliimamuutust Eestis   
