Täpikrästa lennugraafik on läbi aastate ülitäpne
 Toimetas Laur Kanger Ränduritest laululinnud järgivad igal aastal pesitsuspaika suunduva lennu graafikut teinekord kuupäevalise täpsusega. Nii mitmel järjestikusel aastal. Selline täpsus on imekspandav, kuid teisalt ka murettekitav, sest kliimamuutuste puhul ei pruugi see rändlindudele enam seniseid eeliseid pakkuda, vahendab Physorg.com.  USA Yorki ülikooli teadlaste uuring oli esimene, mis jälgis laululindude rännet mitmel järjestikusel aastal. Selleks pakiti täpikrästaile selga tibatilluke geolokaator, mis salvestas lindude liikumisinfot. Alates  kevadisest troopikast Põhja-Ameerikasse saabumisest, kuni sügiseni välja. Huvitava iseärasusena torkas silma, et kevadine troopikast lahkumise kuupäev erines aastati kohati vaid paar päeva.  Sügisene ränne oli aga vähem täpne. Isaslinnud lendasid keskmiselt kiiremini kui emased ja noored aeglasemalt kui staažikad rändurid.   Tillukesed geolokaatorid lindude seljas mõõtsid valgust. Päikesetõusu ja -loojangu aeg võimaldas teadlastel välja arvestada pikkus- ja laiuskraadid, kus linnud parasjagu olid.  Teadlasi hämmastas täpikrästaste täpsus. Ometi mõjutab ka lindude lendu ilm teel olles ja oodatavad olud kohale saabudes.   Eriti huvitav oli asjaolu, et kuigi lindude lahkumisajad olid täpsed, erinesid nende rännuteed aastati teinekord sadade kilomeetrite võrra. Teadlaste sõnul viitab see lindude oskuslikule reisiplaneerimisele, mis oskab suurepäraselt ilmastikuolusid oma kasuks pöörata.   Lindudele on võimalikult varakult pesitsusaladele jõudmine väga oluline. See tagab paremad partnerid ja suurema valiku pesakohtade otsingul. Varasemad saabujad saavad tavaliselt paremini hakkama ja kasvatavad üles rohkem poegi.  Samas pole ka liiga varane saabumine kasulik. Liiga külmad kevadilmad kärbivad toidulauda ja võivad lindudele suisa saatuslikuks saada.  Täpikrästaid jälginud teadlastele teeb lindude täpsus ühelt poolt ka muret. Nimelt on neil kahtlus, et lennugraafiku karm jälgimine ei lase lindudel kliimamuutustega piisavalt kiiresti kohaneda. Millised võivad olla selle tagajärjed, selgub loodetavasti Yorki ülikooli teadlaste käimasolevast uuringust.  Lindude lennugraafikuid jälginud uurimus avaldati ajakirjas PloS ONE.
