Kolm uuendust muudavad keelekasutust leebemaks
Emakeele Seltsi keeletoimkond võttis 11. juunil vastu kolm olulist õigekirjaotsust, mis muudavad senist keelekasutust leebemaks. Näiteks muutus leebemas sõna võib-olla kirjutus – varem nõutud sidekriips pole enam kohustuslik ja lubatud on kokkukirjutus ka ilma selleta (võibolla).Kui seni kehtis mitu võimalust, kuidas ajaloosündmust kirjutada - kas kõik sõnad suure algustähega, esimene sõna suure tähega või puhtakujulise nimetusena kõik sõnad väikese tähega, välja arvatud nimed - siis nüüdsest peaks elu lihtsamaks minema: ajaloosündmused, ajastud jms nimetused kirjutatakse väikese algustähega, välja arvatud neis sisalduvad nimed: külm sõda, jüriöö ülestõus, lahesõda, vabadussõda, teine maailmasõda, Tartu rahu (kohanime tõttu suure tähega), vahendas Vikerraadio saade «Keelesäuts».Teine otsus puudutab määrsõnade kokku- ja lahkukirjutamist. Nimelt tohib nüüd kirjutada kokku selliseid määrsõnaühendeid, mida õigupoolest juba pikemat aega on kokku kirjutatud, kuid mis on näiteks koolitöös olnud viga: kas või ~ kasvõi, just nagu ~ justnagu, just nimelt ~ justnimelt, kui tahes ~ kuitahes, mis tahes ~ mistahes.Varem kehtinud põhimõtete järgi kirjutamist uuele reeglile üleminekul veaks lugema ei hakata.
