Amazonase väljasuremisvõlga saadab võidujooks ajaga
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Ajakirjas Science ilmunud uurimuses leiavad briti bioloogid ja matemaatik kaasaegseimaid statistilisi mudeleid kasutades, et hoolimata juba aastaid jõus olnud Brasiilia karmist metsanduspoliitikast on kahju juba regiooni vihmametsadele tehtud. Ligikaudu 80% metsade  üleraie tõttu väljasuremisele määratud selgroogsete liikidest ootab alles vikatimeest.   Amazonase vihmametsad on üks maailma liigirikkaimatest bioomidest. Regioon pakub varjupaika 2,5 miljonile putukaliigile, kümnetele tuhandetele taimeliikidele ning umbes kahele tuhandele looma- ja linnuliigile. Kogu maailma troopilistest metsadest moodustavad need ligikaudu 40%. Brasiilia valitsuse 'karmi käe poliitika' on röövraiele peaaegu täielikult piiri pannud.  Ligikaudu 54% vihmametsadest on vähemal või rohkemal määral kaitse alla võetud.   Ent sellest hoolimata võib järgnevatel kümnenditel märgata piirkonnas aegluubis liikide massilist väljasuremist. Kahju on juba tehtud ning varajasem elupaiga kaotus ei ole veel oma mõju täielikult avaldanud. Viimane on suurendanud erinevate liikide asualade kattuvust. Ressurssidepuudus võtab oma osa. Senistes olukorra hindamiseks kasutatud mudelites on enamasti eeldatud, et metsade kaotus juhtub ühe hetkega. Nendes arvestatakse, et teatud hetkedel on metsade pindala vähenenud teatav arv protsente. Ent metsade raie on pikaajalisem nähtus ning ilmneb harilikult lainetena.   Robert Ewers, Daniel Reuman ja Oliver Wearn tuletasid välja funktsiooni, mis seob liikide väljasuremise elukesk- konna kaotuse ja pakub seejuures täpset ajalist raamistikku. Mudelis juhindusid nad 1970-2008. aastal vaadeldud vihmametsade raie mustritest. Kaasates sinna individuaalsete vihmametsast sõltuvate liikide arvukuse muutuse leidsid nad, et 80-90% metsade  raie poolt hukule määratud liikidest võib lähimatel kümnenditel oodata välja- suremine. Iga 2500 ruutkilomeetrise ala kohta ootab vikatimeest kaks imetaja, viis linnu ning üks kahepaiksete liik.   Väljasuremisvõlg. Punktide värvus märgib võla suurust, punktide suurus otsest liikide kaotust nimetatud piirkonnas. (A) Väljasuremisvõlg 2008. aastal, (B) võla suurus 2050. aastal tõenäoliseima stsenaariumi kohaselt, (C) senise poliitika jätkumisel, (D) tugevate regulatsioonide kehtestamisel ja (E) optimistlikuima stsenaariumi korral. Oliver Wearn/Science Järgmiseks vaatlesid nad nelja erinevat stsenaariumit, milles rakendab Brasiilia valitsus järgmise 40 aasta jooksul nelja erinevat metsandusstrateegiat. Esimeses jätkub senine poliitika, kus riik sekkub ametlikesse raietesse vähesel määral. Teises rakendab see mõningaid regulatsioone, kolmandas on need veelgi tugevamad. Viimases järgibki see enda antud lubadust vähendada raiet 2020 aastaks 80% võrra. Kõige tõenäolisema stsenaariumi kohaselt, kus rakendatakse mõningaid regulatsioone, kaotavad kohalikud ökosüsteemid 2050. aastaks keskmiselt 12 liiki ja veel 19 mõistetakse väljasuremisele.   Optimistlikuima stsenaariumi kohaselt suudetakse raie suures mahus vähendamisega kaotusi vähendada 85-88% võrra. Ent tuleviku suhtes valitseb sellest hoolimata ebakindlus. Uurimus kasutab tuleviku prognoosimiseks viimast 40 aastat, mil valitsusepoliitika veel nii palju vilja ei kandnud ning röövraie oli sagedane nähtus. Teiselt poolt on sundinud ülemaailmse majanduskriisi tagajärgede likvideerimine riiki senist 'metsakoodeksit' uuendama. Debatt uute regulatsioonide kehtestamise ning nende efektiivsuse üle oli märkimisväärne.   Samuti on valmimas Atlandi ja Vaikse Ookeani rannikut ühendav 'Ookeanidevaheline kiirtee.' Oodatakse, et mastaapse infrastruktuuri valmimist saadab teeäärsete alade linnastumine ning odava puidu raie. Lisaks ei tohi unustada energianäljast tulenevat hüdroenergia laialdasemat kasutuselevõttu.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Science. 
