Tubakasuru röövik saab ohuolukorras toidust rohkem energiat
 Toimetas Laur Kanger Loomad, kes on sunnitud toituma vaenlase juuresolekul riskivad ise söögiks saamisega. Sageli sunnib see neid tagasihoidlikule kaitserežiimile, mistõttu jääb nende keha toitainetepuuduses kängu. Teadlased on aga leidnud, et tubakasuru röövikud käituvad sootuks vastupidi. Vaenlase juuresolekul saavad neist, vaatamata väiksemale söömale, ikkagi kiiresti kosuvad  rasvarullid, vahendab Scienceblog.com.  Tubakasuru röövikud valmistavad tõsist peavalu tomati-, pipra- ja tubakakasvatajatele. Siit ka Cornelli ülikooli tedlaste huvi nende füsioloogia vastu.  Teadlaste eksperimendist selgus, et ohuolukorras tubakasuru röövik kas sööb vähem või loobub sellest üldse. Ometi ei kannata seetõttu tema kehakaal. Samuti toimub rööviku areng siis lühiajaliselt kiiremini kui muidu.   Ohuolukorra tekitamiseks kasutati sururöövikute looduslikke vaenlasi, haisulutikaid. Neilt  oli aga eemaldatud osa lõugadest. Nii said nad küll jahti pidada, kuid mitte tappa. Röövikud tundsid aga reaalselt vaenlase kohalolu.  Sellises olukorras sõi tubakasuru 30-40 protsenti vähem, kuid kaalus ikka sama palju kui röövikud, kel ohtu polnud. Seda võimaldas tema organismi eripära, mis tootis toidust tõhusamalt energiat. Seejuures eraldus nende kehast rohkem lämmastikku ning suurenes rasvasisaldus. Peale kaalu säilitamise jõudsid ohtu sattunud röövikud ka järgmisesse arengustaadiumisse kiiremini kui teised.   Selgus, et hilisemates arengufaasides tubakasuru kehas olev ainete vahekord siiski muutus ja toidu energiaks muundamine ei käinud enam nii kiiresti. Ometi on tubakasuru röövik teadlaste sõnul esimene teadaolev organism, kes suudab ühel eluperioodil enesekaitsest tingitud füüsilised vajakajäämised lükata edasi nii, et need avalduvad alles hilisemas  arengustaadiumis.  Teadlasi huvitas ka, kas rööviku seesugune käitumine tulenes vaenlase kohalolust või lihtsalt toidunappusest. Selle kindlaks tegemiseks võeti turvalises keskkonnas asuvatelt röövikutelt, kes olid söönud  sama palju kui ohustatud isendid, toit ära. Teistele röövikutele jälle anti toitu pisteliselt, kuni nad olid saanud kokku sama suure koguse, kui lutikatega koos tegutsenud isendid. Mõlemal puhul oli tulemuseks kergem ja kiduram ning aeglasemalt arenev tubakasuru, kui hirmuolukorras kasvanu.  Ajakirjas  Proceedings of the National Academy of Scienceilmunud uuringust loodetakse abi selle kahjurputukaga võitlemisel.
