Uinutavad loodushääled kõlasid magamistoas juba viiesaja aasta eest
 Toimetas Laur Kanger Linnulaulust või voolava vee vulinast otsiti parema une abi juba viiesaja aasta eest. Sellisele järeldusel on jõudnud briti Royal Holloway ülikooliteadlased, kes uurisid sajanditetaguseid perekondlikke kirjavahetusi, meditsiinikirjandust ja kodusisustust.  Tänapäeval võib kuulata rahustavaid linnulaule või veevulinat audioplaadilt. Tegelikult on neist helidest abi ostitud juba aastasadade eest. Selgus, et 16. ja 17. sajandil oli paigaldatud teisaldatavaid purskkaeve kõrgklassi magamistubadesse just sel eesmärgil, et need parandaks härrade ja prouade unekvaliteeti.  16. ja 17. sajandi vahetusel tekkis teadlaste sõnul suisa uus puhkamiskultuur. Just siis ilmusid peentesse majapidamistesse toolid ja diivanid, mis olid disainitud just päevasteks lõõgastusmomentideks. Siis ilmusid vooditele ka külgkardinad ja baldahhiinkatted, vahetades välja varasemal perioodil moeks olnud igast küljest avatud monumentaalse magamisaseme.  Meestele 	ja naistele eraldi rajatud rikkaliku sisustusega magamistoad 	muutusid eraldatud kantsideks. Voodites hakkas kõrge madratsivirn 	tähistama just siis suurt jõukust. Meeldivale unele aitas kaasa ka 	maailma eksootilistest paikadest puuri püütud laululindude 	pidamine.      Teadlaste sõnul oli laululindude pidamisel ja teisaldatavate purskkaevude rajamisel kindlasti ka muid eesmärke, kuid hea une tagamine oli kindlasti üks neist. Uurides toonast meditsiinikirjandust, selgub, et inimeste teadlikkus hea une kasulikkusest, hakkas just siis kasvama. Suur roll oli seejuures arstidel, kes seda veendumust hoolega levitasid.
