Kummitusgalaktikad ootavad paremaid aegu
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Astronoomid on Tšiilis asuvat Väga Suurt Teleskoopi kasutades esimest korda leidnud tunnistust ülimadala metallisusega tumedatest galaktikatest, mis olid moodustudes küll piisavalt massiivsed, et tekitada galaktikatevahelisest ainest eristuv struktuur, ent mitte massilise tähtede moodustumise algatamiseks.   Galaktikatevaheline meedium (IGM) mängib universumi evolutsioonis kriitilist rolli. Piisavalt sügavates gravitatsioonikaevudes – mille sügavuse määrab piirkonnas leiduva aine mass – tekivad muidu hõredast gaasist galaktikad. Edasi algab võitlus gravitatsiooni ja üksikute gaasipilvede edasist tihenemist takistava soojusenergia vahel. Juhul kui esimene teisest võitu saab, tekivad tähed. Varajases universumis oli see raskendatud, kuna gaasipilvede efektiivsemaks jahutuseks on vaja raskemaid elemente. Tähtede pea täieliku puudumise tõttu jääb suur osa galaktikatest märkamatuks.   Seega on kinnitust nende eksistentsile otsitud juba aastaid. Ühe võimalusena nende olemasolu tõestamiseks on nähtud eredamatelt taustaobjektidelt lähtuva kiirguse kasutamist. Nii on viimasel ajal teadmistepagas ühtedest sobilikest kandidaatidest, aktiivsetest galaktika tuumadest – kvasaritest – jõudsalt kasvanud. See võimaldas viimaks kummitusgalaktikate olemasolu veenvalt tõestada. Vihjeid nendele on leitud varemgi. Osa kvasaritelt lähtuvast valgusest on kusagil vahepeal neeldunud. Nüüd registreeriti aga tumedatest galaktikatest pärinevat valgust otseselt.   Kvasaritelt pärit valgus ergastab kummitusgalaktikas leiduvat vesinikku ning heeliumi. Viimased omakorda kiirgavad selle mõjul valgust. Seeläbi avastasid astronoomid kvasari HE 0109-3518 lähistelt sadakond ultraviolettkiirgust kiirgavat objekti. Universumi paisumise tõttu on valgus Maani jõudes nihkunud spektri lillakasse ossa. Hoolikate analüüside järel õnnestus kinnitada, et neist kaksteist on tõepoolest tegelikud galaktikad. Samuti õnnestus leida nende mass, mis jääb miljardi Päikese massi piirimaile. Viimane on kooskõlas teoreetiliste ennustustega.   Samuti leidsid teadlased, et nende madala metallilisuse tõttu on galaktikas tähtede moodustumise efektiivsus äärmiselt madal. Galaktikas leiduva gaasi tähtedeks muutmiseks kuluks 100 miljardit aastat. Seetõttu jõuavad need tõenäoliselt ammu enne seda kokkupõrgata massiivsemate galaktikatega, mille järel leiab neis aset uus tähtede moodustumise laine.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Monthly Notices of the Royal Astronomical Society. 
