Siid pakub vaktsiinide säilitamiseks uusi võimalusi
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Ajakirjas PNAS  ilmunud uurimuses esitletakse uudset viisi vaktsiinide transpordiks ja säilitamiseks, kasutatud siidi stabiliseeriv mõju võib lähitulevikus kõrvaldada vajaduse antibiootikumide ja vaktsiinide pidevaks külmas hoidmiseks, millele kuluvad ressursid võivad moodustada kuni 80% nende lõpphinnast.   Vaktsiinid on erakordselt altid valedel säilitustingimustel oma mõju kaotama. Juba toatemperatuur on enamikel juhtudel piisav, et põhjustada viiruste valkude pöördumatu lagunemise. Võõrad ei ole aga juhud, kus vaktsiini sihtriigid asuvad neid tootvatest tehastest tuhandete kilomeetrite kaugusel. Seega on ainus võimalus kasutada laiaulatuslikku külmutite võrgustikku. Arengumaades, kus isegi elekter võib olla pigem luksuseks, kujutab see tõsist probleemi. Lisaks eludele säästaks külmutite vaktsiini laialitjagamise võrgustikust kõrvaldamine miljoneid eurosid.   David Kalpan'i töörühm Ameerika Ühendriikides asuvast Tufts'i ülikoolist otsis abi siidist. Selle imepärane võime õrnu molekule stabiliseerida on teada olnud juba pikalt. Samuti pole selle meditsiinis kasutamine uus idee. Rääkimata õmblustest kasutatakse seda ka näiteks implantaatides ning asenduskudedes. Vaatamata sellele paneb selle viiruste proteiinide stabiliseerimiseks kasutamine siidi võimed tõsiselt proovile, kuigi Kaplani töörühm väljatöötatud protsess on iseenesest suhteliselt lihtne.   Esmalt valmistatakse ette siidiproteiinidest ning veest koosnev lahus, kuhu lisatakse seejärel säilitatav vaktsiin. Segu kuivkülmutamise järel moodustub siidi toel lahusest stabiilne ravimit säilitav raamistik. Kuna siid on hüdrofoobsete omadustega, ei muuda vesi selle algseid funktsioone. Materjali kasutamise kasuks räägib ka selle madal hind, kuigi selliseks delikaatseteks kasutuseks peab see olema seejuures ka erakordselt puhas. Töörühm katsetas meetodit kahe antibiootikumi – penitsiliini ja tetratsükliini – ja leetri-mumpsi-punetiste (MMR) ühendvaktsiini säilitamiseks.   Katses hoiti penitsiliini 60 C° juures kuu aega – antibiootikum ei kaotanud oma mõju üldse. Seda ilma kaitsvate meetmeteta toatemperatuuril säilitades hakkab see lagunema nädala pärast. Inimese kehatemperatuuril kulub penitsiliini lagunemiseks kõigest päev. Veelgi õrnem ühend – tetratsükliin kaotas samadel hoiutingimustel 20% oma mõjust, ent madalamatel temperatuuridel ei hakanud ka seegi lagunema. Sama hästi talus kõrgemaid temperatuure ka MMR.   Harilikult kasutatakse selle transpordiks kuivkülmutamise tagajärjel saadavat pulbrit, mida tuleb enne vaktsineerimist spetsiaalse lahustiga segada. Katsed on tõestanud, et pulbrit 45° C juures hoiustades kaotab see oma mõju 20 nädalaga. Ent siidimeetodit rakendades oli see isegi pool aastat hiljem säilitanud 85% oma algsest mõjust, seda ükskõik millise temperatuuri puhul. Vaktsiini inimese kehatemperatuuril säilitades oli see isegi 94 nädala järel kaotanud vaid poole oma mõjust.   Vaatamata märkimisväärsetele tulemustele ei tea töörühm veel täpselt, mis viiruseid nii hästi säilitab. Ühe võimalusena võib siid füüsiliselt viiruste proteiine lagunemast hoida. Seejuures kaitseks see neid ka niiskuse eest, mis lagunemist soodustab. Lisaks võib siid eemal hoida ensüümid, mis igal teisel juhul viiruste väliskesta moodustavaid proteiine lagundama hakkaksid. Ilma nendeta ei suudaks inimese immuunsussüsteem haigusi ära tunda ning nende jaoks vastavaid antikehi tootma hakata.   Töörühma uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide Teadusteakadeemia Toimetistes. 
