Virmalised võivad tekitada maapinnal kuuldavaid helisid
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Aalto ülikooli teadlased on üle kümne aasta kestnud vaatluste käigus suutnud viimaks kindlaks teha, et virmaliste ajal haruharva kuulda võiv heli on pettekujutelmast midagi enamat ning tekib ligikaudu 70 meetri kõrgusel atmosfääris. Selle täpsed tekkepõhjused jäävad aga veel selgusetuks.   Polaaralade elanikud on aegajalt teatanud, et on virmaliste ajal kuulnud ebatavalist heli. Viimane sarnanevat tsellofaani kägardamisele või raadio staatilisele mürale. Innuiitide maailmapildis märgib see juhtumeid, kus vaimud elavatega suhelda üritavad. Levinud hüpoteesi kohaselt tekivad tegelikult helid vaatleja peas. Kuulmismeel üritab ise kompenseerida valgusmänguga seotud müra puudumist. Virmalised tekivad vähemalt 60 kilomeetri kõrgusel, mistõttu selle tegelik heli vaatlejani levida kuidagi ei saaks.   Teadlased Soomes asuvas Aalto ülikoolis on nähtust uurinud tosin aastat.Nende vaatlused näivad kinnitavat, et kuuldavad helid tekivad ka reaalselt. Heliallikad asuvad harilikult kuulmisraadiuses, tavaliselt umbes 70 meetri kõrgusel. Töörühm kasutas nende kauguse määramiseks kolme mikrofoni, mis registreerisid kolme otsest ja kahte peegeldunud helilainet. Äärmiselt lühiajaliselt kuuldavad helid sarnanesid krabinale ja summutatud paukudele. Esimest korda registreeriti kolme mikrofoniga korraga taolist heli 2004. aastal, teine kord alles seitse aastat hiljem.   Taolist müra ei registreeritud samas kordagi, kui virmalisi taevas ei olnud. See näib viitavat, et kaudselt vastutab helide tekitamise eest ikkagi kõrgendatud geomagnetiline aktiivsus. Kuna aga kuuldavad helid on suhteliselt erinevad, on ka nende täpsem tekkemehhanism tõenäoliselt erinev.    Töörühm esitleb oma tulemusi 10-12. juulil Vilniuses toimuval Rahvusvahelisel Heli ja Vibratsiooni konverentsil. 
