Sotsiaalse keskkonna muutus pidurdab mesilase aju vananemist
 Toimetas Laur Kanger Teadlased on täheldanud, et mesilaste aju vananemine peatub ja putukad on taas võimelised uusi teadmisi omandama niipea, kui nad asusid pesas täitma ülesandeid, mille eest hoolitsesid tavaliselt nooremad. Praegu on inimeste puhul keskendunud vanurite dementsuse ravi arendamine ennekõike vastava preparaadi välja töötamisele. Mesilasi jälgides selgub aga, et abi võib olla ka lihtsalt sotsiaalse keskkonna muutusest, vahendab Scienceblog.com.  Varasematest uuringutest oli teadlastel teada, et pesas vastsete eest hoolitsedes püsib mesilase aju suurepärases vormis. Kui aga lasteaedniku töö saab läbi ja minnakse tagasi korjelendudele, algab vananemine väga kiiresti. Juba kahe nädala möödudes on korjemesilase tiivad kurnatud, keha karvutu ja aju roostes. Viimase all peetakse silmas võimetust õppida juurde uusi oskusi.  Teadlasi huvitas, kas seda protsessi on võimalik kuidagi tagasi pöörata. Selleks noppisid nad tarust välja nooremad mesilased, kes kandsid vastsete eest hoolt. Alles jäid ainult emamesilane ja vastsed. Tarru tagasi saabunud korjemesilased sattusid toimunust ilmselt segadusse. Pesas oli mitu päeva vaikus ja suuremat liikumist näha polnud. Siis aga pöördus osa neist tagasi toiduotsinguile, teised asusid pesa ja vastsete eest hoolt kandma. Kümne päeva möödudes oli pooltel pessa toimetama jäänud vanadel mesilastel õppimisvõime märkimisväärselt paranenud.  Peale silmaga nähtava õppimisvõime edenemise täheldasid teadlased muutust  kahe meislase ajus oleva valgu puhul. Üks neist (Prx6) esineb ka inimese ajus, kus sel on just dementsuse eest kaitsev ülesanne. Teine oli aga valk, mille ülesanne oli kaitsta teisi valke raku tasandil esineva stressi põhjustatud kahjustuste eest.  Neist teadmistest lähtuvalt loodavad teadlased töötada välja ravimi, mis aitaks säilitada aju töövõime. See nõuab aga ilmselt veel ligi 30 aastat uurimistööd ja teste.  Kiirema lahendusena võib inimestel dementsuse vastu abi olla aga sotsiaalse keskkonna vaheldumisest. Kui inimene muudaks näiteks midagi oma tavapärases keskkonnas ja püüaks vastavalt sellele ümber kohaneda.  Selleks, et aga kindlamalt väita, kas mesilaste ajus iseenesest tööle hakanud vananemist pidurdavad valgud tõesti ka inimeste puhul samuti toimivad, tuleb viia läbi katseid ka imetajatega. Siinkohal loodavad teadlased abi rottidest.  USA ja Norra teadlaste koostöös valminud uuring ilmus ajakirjasExperimental Gerontology.
