Suuremas potis kasvab suurem taim
 Toimetas Laur Kanger Kuigi taimeäris on tootjad huvitatud võimalikult väikeste pottide kasutamisest, kinnitab Saksamaa teadlaste uuring, et eelnevast poole suurema poti kasutusele võtmine tagab 40 protsenti suurema taime. Kuidas taim poti mõõtmetest aru saab, on ikka veel selgusetu, vahendab Physorg.com ajakirjas Society for Experimental Biologyilmunud artiklit.  Taime juurte skanneerimiseks kasutatud magnetresonantsuuringust selgus, et ümberistutatud taimed sirutasid juurestiku kiiresti poti seinte poole. Teadlaste sõnul on tõenäoline, et nii püüab taim saada pilti uue kasvukoha mõõtmetest. Paraku on seni ikka veel selgusetu, kuidas taim ikkagi saab aru, et tegu on suurema kasuvkohaga.  Peale skanneerimiskatse vaadeldi veel 65 eraldi uuringut, mis käsitlesid mitmesuguseid taimeliike. Sealhulgas näiteks tomatit, maisi, mändi, kaktust, nisu ja puuvillataimi. Kõigi puhul ilmnes, et suuremad mõõtmed saavutati avaramas potis. Keskmiselt andis vana poti poole suurema vastu vahetamine 43 protsenti suurema taime.  Selleks, et mõista poti suuruse mõju taimele, vaadeldi mitmesuguseid näitajaid. Näiteks selgus, et väiksemates pottides kasvasid taimed aeglasemat, sest fotosünteesi tase oli madalam. Selle põhjuste otsimisel said aga teadlased välistada vee ja toitainete hulgast tulenevad piirangud. Nimelt selgus, et väiksemates pottides kasvavate taimede lehed polnud sugugi õhemad suuremate pottide kasvandikest.  Seepärast peavad teadlased ka vähetõenäoliseks, et taimed otsustaksid poti mõõtmete üle lähtuvalt vee ja toitainete rohkusest. Nii ongi teadlased arvamusel, et poti mõõtmete tajumine peab taimel käima kuidagi juureniidistiku kasvuulatuse abil. Täpne mehhanism vajab aga veel põhjalikumat uurimist.
