Stonehenge tähistab iidsete brittide ühinemist
 Toimetas Laur Kanger Briti teadlased on pärast kümneaastast uurimistööd jõudnud järeldusele, et Stonehenge'i monument pole päikesetempel, tervendamiskoht, iidne observatoorium ega druiidide pühamu. Tegemist on kõigi toonaste briti rahvaste ühtsuse monumendiga, mis püstitati pärast pikka rahutusteperioodi, teatab Sheffieldi ülikool.   Osa monumendi kividest on pärit Inglismaa lõunaosast, teised jälle Walesi läänealadelt. Kokku tassituna sümboliseerivad need teadlaste hinnangul varaste briti põlluharijate eri kogukondi. Stonehenge Riverside projektina tuntud uurimisprogrammi käigus analüüsisid viie ülikooli teadlased läbi nii monumenti puudutavad kui seda ümbritsevalt maastikult kogutud materjalid. Samuti vaadeldi põhjalikumalt Stonehenge'i kiviringi ehitamisajal (3000-2500 aastat enne meie ajaarvamist) valitsenud sotsiaalseid ja majanduslikke tingimusi. Selgus, et monumendi ehitamise ajal hakkas üle Britannia levima ühesugune kultuur, mis puudutas nii majade ehitusstiili, keraamikat kui muud materiaalset pärandit. See oli sootuks erinev varem valitsenud regionaalsetest kultuuridest. Monumendi püstitamine nõudis teadlaste sõnul kahtlemata hästi korraldatud koostööd. Hiiglaslike kivilahmakate kaugelt kohale toomiseks ja siis püstitamiseks läks vaja tuhandete meeste jõudu. Nii võib juba seda protsessi ennast nimetada suureks ühinemiseks. Teadlaste hinnangul ehitati Stonehenge'i monument tõenäoliselt kohta, millel juba oli märkimisväärne tähtsus. Nii näiteks asub selle pööripäevade järgi joondatud osa terve rea looduslike pinnavormide vahel, mis täiesti juhuslikult moodustavadki telje, mille üks ots osutab suvise pööripäeva päikesetõusule, teine aga vastava talvise tähtpäeva päikeseloojangu kohale. Üks võimalusi on, et iidsed pühapaigatähistajad pidasid seda kohta näiteks maailma keskpunktiks. Kuigi tänapäeval kogunetakse Stonehenge'i juurde ennekõike jaanipäeva ajal, oli selle rajajatele talvine pööripäev ilmselt tähtsam. Seda annab alust arvata monumendi lähedalt leitud iidsete seahammaste vanuse hindamine. Nimelt viitab suurem osa neist just südatalvisele ajale. Samuti joondub suurem osa monumendi kividest pigem talvise päikesetõusu ja -loojangu, kui jaanipäeva järgi.  Teadlased kummutavad needki väited, mis ütlevad, et Stonehenge'i monumendil on tugevaid mõjutusi Egiptusest või mõnest muust kaugest kultuurist. Teadlaste sõnul olid neoliitikumi ajal Briti saartel elanud inimesed sajandeid muust maailmast isolatsioonis. Monumendi ehitamisel kasutatud arhitektuurilisi lahendusi võib aga leida tolleaegsete rajatiste puhul kõikjalt Britanniast. Nii võib monument tähistada küll briti hõimude ühinemist, kuid ülejäänud Euroopa aladel elavate rahvastega neil siiski kontaktid puudusid.
