Lõhnamärgid kutsuvad sipelgaid koostööle
 Toimetas Laur Kanger Brasiilia suurepealine sipelgas Pheidole oxyops kasutab keemilisi teemärgistusviise, et kutsuda kaaslasi appi leitud toidupala tassima. Vastava lõhna üles korjamine, paneb teised sipelgad kohe tegutsema. Teadlaste hinnangul on see üks kiiremaid mobiliseerumise viise, mida kunagi täheldatud, vahendab BBC ajakirjas Behavioural Ecology and Sociobiology ilmunud artiklit.    Teadlaste sõnul on üksnes sipelgad ja inimesed võimelised raskete kandamite tassimiseks grupeeruma. Brasiilia suurepealisi sipelgaid uuris lähemalt rühm Sussexi ülikooli teadlasi. Nende sõnul on ka teised sipelgad varmad keemiliste märguannete peale koos tegutsema, kuid kõnealuse liigi puhul käis koostöö kiiremini ja täpsemalt, kui kellelgi teisel. Põhjuseks tõsiasi, et konkurents toidu pärast on väga tihe.  Sipelga teemärgistamiseks kasutatud feromoon hakkab tööle niipea, kui see on välja lastud. Kui mõni sipelgatest seda haistab, asub ta kohe saagi poole teele.  Eksperimendi käigus jätsid teadlased sipelgapesa lähistele toidupalukesi ja filmisid siis nende ümber toimuvat. Kui skaut oli toidu leidnud ning veendunud, et ta seda üksi liigutada ei suuda, asus  ta kohe pesa poole teele, jättes teele märke. Kahe sekundiga olid teised sipelgad lõhan üles võtnud ning asusid saagi poole koos teele.   Märgistatud rada hajub kiiresti. Feromooni lõhn levib kõigest kuus minutit. Teadlaste sõnul on see oluline selleks, et pesas olevad sipelgad ei läheks tarbetult uitama, kui toit on juba ära lohistatud. Pesast eemal viibimine on ju sipelgatele ohtlik.   Teadlaste katsest selgus, et sipelgad suutsid lohistada toitu pessa kuni kaheksa meetri kauguselt. 
