Linnugripi pandeemiaks võib piisata viiest mutatsioonist
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Möödunud reedel ilmus viimaks ajakirjas Science hollandi viroloogi Ron Fouchier'i töörühma kauaoodatud uurimus, mille kohaselt võis linnugripi viirus H5N1 suuta õhu kaudu tuhkrult-tuhkrule levida kõigest viie mutatsiooni järel, lisades kindlust juba mai alguses ilmunud Yoshihiro Kawaoka töörühma uurimuse järeldustele.   Linnugripi viirus H5N1 on inimestele äärmiselt surmav. Juuni alguseks oli Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel registreeritud 606 nakatumisjuhust lõppenud surmaga 357. Kuigi arvatakse, et tegelikult on suremusprotsent väiksem, kuna kõiki, tõenäolisemalt kergemaid nakatumisjuhte ei registreerita, pole see kindel. Pea kõikidel vastava diagnoosiga haiglasse sattunud patsientidel on haigusekulg olnud äärmiselt äge. Seni on kõikidel juhtudel viirus levinud linnult inimesele, mitte inimeselt-inimesele, mis algataks tõenäoliselt pandeemia.   Eelmise aasta detsembris teatasid Kawaoka ja Fouchier teineteisest sõltumatult, et viirus võib vastava võimekuse omandamisest olla vaid mõne mutatsiooni kaugusel. Wisconsin-Madison'i ülikoolis resideeriva Kawaoka töörühm ristas selleks H5N1 viiruse 2009. aastal väikese pandeemia tekitanud H1N1 gripiviirusega. Imetajalt-imetajale levimiseks vajaliku HA-proteiini variandi tootmiseks oli vajalik kaks mutatsiooni ning elujõulise viirusetüve loomiseks veel kaks. Fouchier Rotterdami Erasmuse Meditsiinikeskusest valis teise, veidi loomulikuma tee.   Esmalt kutsus ta koos kolleegidega viiruse geenipagasis esile kolm mutatsiooni, mis oleks pidanud selle levikut imetajalt-imetajale hõlbustama. Seejärel nakatasid nad viirusega tuhkrud kandes mutantviiruse otse nende ninadesse. Edasi võtsid nad mõne aja pärast juba tuhkrus muteerunud viirusest näidised ning kandsid need teistele tuhkrutele ja kordasid sammu paar korda. Viimaks järjestasid nad selle genoomi. Selgus, et viirus oli säilitanud nende esile kutsutud mutatsioonid ning neile oli lisandunud veel mõned, mis selle edasist levikut hõlbustasid.   Järgmiseks kontrollisid nad, kas viirus suudab õhu kaudu levida. Viimaseks paigutasid nad juba nakatunud tuhkrud puuridesse, mis asusid veel nakatumata tuhkrute lähedal. Tulemused kinnitasid nende oletusi – nakkus oli võimeline kanduma ka tervetele tuhkrutele Samas muutsid omandatud mutatsioonid viirust ka ohutumaks. Surmaga lõppesid vaid juhud, kui teadlased kandsid uut mutantviirust suures koguses otse loomade limaskestale.Viiruse lõpliku genoomi järjestamisel leidis töörühm, et võimekuse omandamiseks olid vajalikud vaid viis mutatsiooni.   Neli muutust olid vajalikud hemagglutiniiniks kutsutava valgu struktuuri muutmiseks. Valk aitab viirusel tervesse rakku siseneda, kuid selle tegemiseks peab ta rakuretseptorvalke kõigepealt suutma ära tunda. Imetajate ja lindude vastavad valgud on erinevad. Q222L ja G224S mutatsioon tõstab viiruse eelistust valida kinnitumiseks just inimese retseptorvalk, sarnase funktsiooniga on ka T156A, mil mutatsiooni H103Y läheb vaja viiruse uue HA-proteiini versiooni stabiliseerimiseks. Viies mutatsioon mõjutas viiruse võimet oma genoomi imetajate külmemas rakukeskkonnas paljundada.   Kõikide vastavate mutatsioonide ilmnemist on juba looduses täheldatud, mõningatel juhtudel on osad neist esinenud ka samas tüves. Tasub veel lisaks märkida, et Kawaoka ja Fouchier'i töös ühtis vaid üks mutatsioonidest. Viirusel on oma ohtlikumaks muutmisel võimalik valida mitmeid erinevaid teid. Kuigi kõikide Fouchier'i viirusenäidiste puhul on  ühised vaid need viis mutatsiooni, ei ole veel selge, kas viiruse õhu kaudu imetajalt-imetajale levimiseks piisas vaid nendest. Viiruse genoomis võisid aset leida veel sarnase mõjuga üksteisest erinevad mutatsioonid.   Enne, kui ei ole võimalik näidata, et ükskõik millised HA-proteiini mõjutavad mutatsioonid võivad viia õhu kaudu leviva viiruse tekkimiseni, pole võimet vastava fenotüübi muutusega võimalik siduda. Järgmisena plaanib Fouchier veel lisaks uurida, kas uuel mutantviirusel on pandeemia algatamise potentsiaali. Selleks peab viirus olema suuteline kanduma ühelt kandjalt mitmele. Antud katses seda veel ei uuritud.   Viimane rõhutab veelgi vajadust eksperimente valdkonnas jätkata. Looduses on mõned viirusetüved Fouchier'i looduga sarnase võimekuse omandamisest vaid kahe mutatsiooni kaugusel.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Science. 
