Suurus ikkagi on tähtis
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Massachusetts'i Tehnoloogiainstituudi teadlaste ajakirjas Neuron ilmunud uurimus näib viitavat, et aju jagab nägemisulatusse sattuvad objektid selgelt nende reaalelulise suuruse põhjal kahte laiemasse kategooriasse, objektide abstraktsioonide või mudelite nägemine tulemusi ei mõjuta.   Üks nägemismeelt uuriva neuroteaduse haru robustsemaid katseid näitab, et erinevate objektide ning kujundite nägemisel aktiveerub suur osa temporaalkorteksi ventraalosast. Ainult mõningatel juhtudel aktiveeruvad selgelt piiritletavamad ajukoore osad. Viimaste hulka kuuluvad näiteks näod, kehaosad ja (kirja)tähed. Senised katsed on lisaks näidanud, et temporaalkorteksi ventraalosas tekib loitvele löövate regioonide puhul vahe vaid eluta ja elus objektide eristamisel.   MIT aju- ja kognitiivteaduste osakonnas töötavate Talia Konkle ja Aude Oliva uurimistöö annab aga mõista, et aju teeb veel ühe suurema eristuse. Paar näitas katsealustele pilte reaalses elus suurtest ning väikestest esemetest – pildil olid nende suurus sama. Viimane on oluline vältimaks olukorda, kus rolli mängib objekti näiv suurus. Funktsionaalne magnetresonantstomograafia näitas, et nii väikeste nagu kalkulaatori või tassi, kui ka suuremate objektide nagu auto või diivani nägemisel aktiveerusid samad piirkonnad.   Ent samas oli ajutegevuse intensiivsus kahe kategooria puhul erinevates temporaalkorteksi piirkondades erinev. Suuremate esemete puhul oli aktiivsus kõrgem hipokampusega piirnevas osas. Hipokampus vastutab teadaolevalt muuhulgas ka ruumis tee leidmise ning orienteerumise eest. Väiksemate esemete puhul oli kõrgendatud tegevust märgata temporaalkorteksi alaosa lähistel. Viimane asub lähedal piirkonnale, mis lööb loitvele, kui kasutatakse tööriistu.    Katse tulemusi ei muutnud ka tingimused, mil katsealustele näidati tegelikus maailmas kohatavaga järsus kontrastis olevaid pilte, näiteks hiidõuntest või miniatuursetest autodest. Asjaolu näib viitavat, et objektide näiv suurus ei mängi nii tähtsat rolli. Kerge nihe toimus vaid juhul, kui neil paluti ise taolisi ekstreemsusi ette kujutada. Sellegipoolest jäi üleüldine vastavus püsima – aju eelistab Konkle ja Oliva sõnul seega abstraktsetele kontseptsioonidele tegelikkust.   Leidudest võib kasu olla robootikas. Tehisintelligentsi loomise juures valmistab juba objektide äratundmine probleeme. Objektide suurusest juhindumine kitsendaks aga roboti valikuid tunduvalt.    Konkla ja Oliva uurimus ilmus ajakirjasNeuron. 
