Muistsed saharalased lüpsid lehmi juba ammu
Praeguse Sahara kõrbe aladel elanud rahvad lüpsid lehmi juba ligi 7000 aastat tagasi. Liibüast välja kaevatud savinõude pinda analüüsinud rahvusvaheline teadlasrühm tuvastas seal rasvhappeid, mis viitavad, et neis nõudes töödeldi piimasaadusi. Tuhandeid aastaid tagasi oli Sahara praegusest väga erinev. Seal leidus järvi ja rohumaid ning elas mitmesuguseid loomi, sealhulgas krokodille, jõehobusid ja veiseid. Ka sealsetel kaljujoonistel on kujutatud veiste karjatamist ja mõnel puhul koguni lüpsmist, aga jooniste vanust on olnud raske usaldusväärselt määrata, vahendab Vikerraadio "Teadusuudis".Nüüd on Julie Dunne Inglismaalt Bristoli Ülikoolist ja ta kolleegid lausa keemiliselt kindlaks teinud, et Sahara aladel tegeldi piimandusega juba kuus-seitse tuhat aastat tagasi. Dunne oletab, et lehmapiima ei joonud need tõenäoliselt laktoositalumatud eelajaloolised inimesed rõõsal kujul, vaid tegid sellest koort või jogurtit, mida nad paremini seedida suutsid. Uuringu autorid järeldavad ajakirjas Nature, et veisekasvatusega tegelesid muistsed saharalased juba tükk aega enne, kui nad hakkasid paikselt elama ja maad harima. Vaata veel: Dairy farming in the Sahara – 7000 years ago (New Scientist)
