Granaatõunakoor aitab luua nanohõbedat
 Granaatõuna süüa on väga tervislik, aga mida hakata peale granaatõuna koortega? Targu talitaja heidab need tavaliselt lihtsalt biolagunevate jäätmete kasti, aga India nanotehnoloogid on leidnud granaatõunakoortele hoopis huvitavama rakenduse.    Botaanik Naheed Ahmad Patna Ülikoolist ja tema füüsikust kolleeg Seema Sharma samuti Patnas asuvast Anugrah Narayani Kolledžist väidavad, et granaatõunakoorte materjali võib kasutada hõbeda nano-osakeste valmistamisel keemilise redutseerijana. Ahmad ja Sharma kinnitavad, et nende meetod on palju keskkonnasõbralikum kui tavapärastel keemiatööstuses toodetud redutseerijatel rajanevad meetodid. Nende meetodi puhul ei ole vaja ka kuumutamist, sest reaktsioon toimub juba suhteliselt madalal temperatuuril, vahendavad Vikerraadio Teadusuudised.   Ahmad ja Sharma ei tea veel täpselt, millised granaatõuna-biomassi osised 5-nanomeetrise läbimõõduga hõbedaosakesi luua aitavad, kuid sellest, mida teavad, kirjutavad nad ajakirjas International Journal of Nanoparticles. Hõbeda nano-osakesi ehk ühe kuni saja nanomeetrise läbimõõduga hõbedatükikesi kasutatakse nende antibakteriaalsete omaduste tõttu üsna laialdaselt näiteks meditsiinis ja biotehnoloogias, eriliste elektriliste ja magnetiliste omaduste tõttu aga elektroonikas.    Rohkesti tervislikke antioksüdante sisaldav granaatõun pärineb ise aga samuti Indiast, kust siiski juba antiikajal levis ka kõikjale Vahemeremaadesse.    Vaata veel:   From pomegranate peel to nanoparticles (PhysOrg) 
