Euroopa koopamaalingud on arvatust vanemad
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Arheoloogiderühm eesotsas Alistair Pike'ga on 'uraan-toorium dateerimiseks' kutsutavat meetodit rakendades leidnud, et osad Kirde-Hispaanias asuvatest koopamaalingutest võivad olla rohkem kui 40 000 aasta vanused - arvatust tunduvalt vanemad. Leid tekitab uusi küsimusi, mis liik nende tegelik autor oli.   Eelnevad koopamaalingute vanusele antud hinnangud põhinevad peamiselt erinevatest koobastest leitud joonistamisstiilide võrdlusel ja neist leitud orgaanilise materjali radiosüsinik dateerimisel. Vanusehinnangud näivad selgelt viitavat, et Homo sapiens hakkas aktiivselt Euroopas koopamaalinguid looma 36 000 aastat tagasi. Inimeste maailmapildis toimus nihe ja sümbolistlik mõtlemine arenes jõudsalt.   Kasutatud meetodid ei ole samas olnud ideaalsed. Radiosüsinik dateerimisel põhinev kunstiloomes kasutatud pigmendi vanusehinnang, mis tõepoolest kiviaega ulatub, on antud vaid loetud juhtudel. See suurendab omakorda võimalust, et näidistesse on sattunud väliskeskkonnast pärinevat orgaanilist materjali, mis õige vanuse määramist mõjutab. Värskes uurimuses otsustas Pike seega kasutada uraani lagunemisel põhinevat meetodit. Selleks analüüsisid nad viiekümne Hispaania koopamaalingu alla moodustunud õhukest mineraalikihti.   Toona mineraalidesse sattunud uraan laguneb radioaktiivseks tooriumiks. Poolestusaja ja radioaktiivse isotoobi hulga põhjal on võimalik anda omakorda koopamaalingu vanusele täpne hinnang. Töörühma uurimus viitab, et Euroopa koopamaalingud loodi arvatust pikema aja jooksul. Euroopa vanimaid kunstiteoseid varjava El Castillo koopa üks, punast ketast kujutava maalingu vanus ulatub vähemalt 40 800 aasta taha. Selle kõrval asuvad kritseldused on umbes 3500 aastat nooremad. Kokku kasutati koobast kunstiloomes 20 tuhande aasta vältel.   Kaks radiosüsinik dateerimisel põhinevat uuringut on samas näidanud, et ühes Lõuna-Saksamaa koopas asuvad maalingud on veelgi vanemad – 42 500 aasta vanused. Samas põhineb see koopast leitud muististel või täpsemalt hetkel, mil need kiviajal süüdatud lõkkesse sattusid. Uraan-toorium dateerimine seob Hispaania koopamaalingud aga otseselt nende vanusega.   Samas ei ole võimalik öelda, kas vanemate koopamaalingute autoriteks olid neandertallased või moodsad inimesed. Kuigi töörühm eeldab viimast, ei saa esimest võimalust välistada. Neandertallaste arengutaset on ka varem alahinnatud. Nende võimet kunsti luua kinnitaks Euroopas koopajooniste leidmine, mille vanus oleks leitust veel paari tuhande aasta võrra suurem.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Science . 
