Väikesed kiviplaneedid on Linnuteel laialt levinud
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Ajakirjas Nature ilmunud Kepleri kosmoseteleskoobi vaatlustel põhineva uurimuse kohaselt ei ole väikeste ning kiviste planeetide moodustumisel vastupidiselt gaasihiidudele tähe kõrge metallilisus oluline, andes lootust, et Neptuunist väiksemad planeedid on Linnuteel äärmiselt levinud.   Eksoplaneetide otsingute algusaegadel olid enamik leitud planeetidest Jupiteri-klassi gaasihiiud, mille mass võis olla sellest veel korddes suurem. Astronoomid täheldasid, et kõikide tähtede, mille ümber mõni selline tiirles, metallilisus oli suhteliselt kõrge. Viimane viis teooriate loomiseni, mille kohaselt mängivad heeliumist raskemad elemendid vähemalt suurte planeetide tekkimisel väga tähtsat rolli. Kuigi nende üldmass moodustab ühel või teisel juhul kogu planeedisüsteemis olevast massist vaid murdosa, võib sellest sõltuda, kas gaasihiiud tekivad või mitte.   Mil sõltuvus oli selliste planeetide puhul äärmiselt selge, jäi väiksemate planeetide puhul seose kinnitamiseks või ümberlükkamiseks planeedikandidaatidest vajaka. Probleemi lahendas Kepleri planeediotsija, mis oli eelmise aasta lõpuks leidnud 1235 potentsiaalset planeeti, millest poolte suurus 	on väiksem kui Neptuuni oma. Lars Buchhave Kopenhaageni ülikoolist võttis koos kolleegidega tähe metallilisuse ja planeetide suuruse vahelise seose uurimiseks aluseks neist 226.     Selgus, et erinevalt gaasihiidudest võib kiviseid planeete kohata pea kõikjal. Protoplanetaarne keskkond ei mängi nende kujunemisel niivõrd tähtsat rolli. Viimane on kooskõlas seni levinud  planeetide moodustumist kirjeldavate teooriatega. Gaasihiiud peavad viie miljoni aasta jooksul pärast nende algmete tekkimist jõudma edasise gaasi kogumiseks kriitilise massini. Pärast seda tekib juba oht, et vesiniku ja heeliumi kontentratsioon on kontrollimatu gaasikogumise ilmnemiseks liialt väike.   Mida suurem on süsteemi metallilisus, seda rohkem leidub ka planeetide ehitusblokke – protoplanetaarkehasid. Nende rohkus on omakorda piisava massiga gaasihiiutuuma moodustumiseks tähtsaks eelduseks. Väikestel kivi- planeetidel sarnast ajalist piirangut ei ole ning protsess võib jätkuda 50-100 miljonit aastat. Paraku ei aita see teadmine täpelt määrata, kui vana universum oli, kui esimesed planeedid moodustusid. Metallilisus võib selle erinevates piirkondades väga erinev olla. Siiski on kindel, et suur osa neist oli olemas juba ammu enne Maad.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Nature. 
