Lapseea kõhubakterid loovad alust ka vaimutervisele
 Õnnehormooni serotoniini tase inimese ajus sõltub värske teadusuuringu järgi sellest, kui palju on inimesel lapseeas kõhus baktereid elanud. Iiri teadlased Corki Ülikoolikolledžist eesotsas John Cryaniga kirjutavad sellest psühhiaatria-ajakirjas Molecular Psychiatry.     Serotoniin reguleerib meeleolu ja emotsioone. Kõige tõhusamad antidepressandid ongi suunatud just serotoniini taseme reguleerimisele, vahendab Vikerraadio "Teadusuudis".     Teadlased leidsid hiirkatsetes, et noorpõlves bakterivabana hoitud hiirel oli aju serotoniinitase täiskasvanuna tavapärasest märksa madalam. Tuli ka välja, et isashiirtel oli see nähtus tugevam kui emastel. Veel selgus, et kui bakteriteta noortele hiirtele siiski veel enne täiskasvanuks saamist bakterid sisse panna, siis ikkagi ei kujune neil täiskasvanuna normaalset serotoniinitaset.     Kui tulemust hiirte pealt inimestele laiendada – ja seda võib teadlaste sõnul julgesti teha –, siis võime arvata, et laste kõhubakterite arvu langus kas antibiootikumide, toiduvaliku või nakkushaiguse toimel võib mõjutada ajutalitlust hilisemas eas.     Kõhubakterite tähtsus inimese tervisele on juba üsna ammu teada, aga iirlaste uuring annab uut alust arvata, et need pisikud on seejuures tähtsad ka meie vaimsele heaolule.     Vaata veel: Early Gut Bacteria Regulate Happiness (Science Daily) 
