Roheline IKT kui keskkonnasäästu ja kulude kokkuhoiu võimaldaja
Roheline IKT on 21. sajandi alguses välja kujunenud kontseptsioon, mis ühendab endas IKT-lahendused ja keskkonnasäästu. Suures plaanis tegeleb roheline IKT kahe põhivaldkonnaga: IKT-seadmete ja lahenduste keskkonnasäästlikkusega (IKT enda roheliseks muutmine) ning IKT-lahenduste abil muude eluvaldkondade keskkonnasäästlikkuse tõstmisega (IKT abil roheliseks muutmine). Kui varem peeti keskkonnahoiu temaatikat vaid rohelise liikumise pärusmaaks, siis koos IKT-lahenduste arenguga on see teema põimumas ettevõtete igapäevasesse tegevusse. Selle põhjuseks on asjaolu, et ühelt poolt võimaldab IKT saavutada kulude kokkuhoidu tööprotsessides, samas teiselt poolt on see paljudele ettevõtetele ärivõimaluseks uute toodete ja teenuste arendamisel, kirjutavad Keiu Rõa ja Riivo Lepp ajakirjas Inseneeria. Uuringust “The role of green ICT in enabling smart growth in Estonia” selgub, et Eesti ettevõtted teadvustavad IKT-lahenduste rolli ja otsivad rohelise IKT abil võimalusi tootmisprotsesside efektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks muutmiseks. Valdavalt on selliste lahenduste kasutuselevõtt motiveeritud soovist raha kokku hoida, ehkki oluliseks peetakse ka keskkonnasäästlikkust iseenesest.Tark maja, Smart Vormsi, digiteekonnalehtRohelise IKT lahendusi võib leida paljudest eluvaldkondadest. Hoonete energiaefektiivsuse valdkonnast võib näitena välja tuua Eesti ettevõtte Yoga nn targa maja lahenduse. Ettevõtte enda hinnangul võimaldab nende lahendus hoone küttekulusid vähendada kuni 30%. Transpordivaldkonnas kasutatakse IKT-lahendusi veokite marsruutide optimeerimisel. Eesti suuremad telekommunikatsiooniettevõtted EMT ja Elion piloteerivad lahendusi, millega kasutatakse serveriruumides vabanevat soojusenergiat ümberkaudsete kontori- ja eluhoonete kütmiseks. Aktiivne kogukond veab Smart Vormsi projekti, mille eesmärk on IT-lahenduste abil parandada väikesaare elanike elukesk­konda.Lisaks pakub ressursisäästu tavapäraste paberil dokumentide ja kontorite külastamist nõudvate teenuste asendamine e-teenuste ja tarkvaralahendustega. Kuigi e-teenuste arendamisel on Eestis aktiivne roll olnud riigisektoril (ID-kaart, X-tee, e-tervis, e-kool, e-maksuamet jne), leiab häid näiteid ka erasektorist – näiteks internetipangandus ja mobiilparkimine on rohelise IKT lahendused, mis on Eestis kasutusel juba üle 10 aasta.Roheline IKT vajab sageli suurt alginvesteeringutVaatamata headele näidetele tuleb tõdeda, et suures osas on rohelise IKT lahenduste kasutuselevõtt ja väljatöötamine Eestis alles piloteerimisjärgus. Uuringu käigus küsiti Eesti ettevõtetelt, milliseid peamisi takistusi nad rohelise IKT kasutuselevõtul näevad.Ootuspäraselt tõid ettevõtted suurima takistusena välja rahalisi piiranguid (ca 85% vastanutest). Seda just põhjusel, et tehnoloogia arendamine ja innovatsioon on kulukas. Sageli vajavad intelligentsed rohelise IKT lahendused suurt alginvesteeringut ning pakuvad kokkuhoidu pigem ülalpidamiskuludelt. Olulise puudusena toodi välja, et puudub usaldusväärne metoodika rohelise IKT lahenduste tasuvuse väljaselgitamiseks. Seetõttu jäävad ettevõtted sageli rohelise IKT lahenduste osas äraootavale seisukohale. Sarnase probleemi ees seisavad ka avaliku sektori asutused, kes riigihangete seadusest tulenevalt on sunnitud hoidma kokku pigem soetuskuludelt.Ernst & Youngi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi uuring toob välja poliitikasoovitused rohelise IKT valdkonna arengut takistavate piirangute ületamiseks. Uuringu tulemused on olnud sisendiks ministeeriumi poolt planeeritavale programmile, mille raames plaanitakse toetada rohelise IKT lahendusi.
